Keilit pajatab Taanist, Shanghaist ja Eestist‏

PiltKolisin Taani elama kohe pärast keskkooli lõpetamist ehk umbes kolm aastat tagasi. Taanis, Herningus TEKO ülikoolis turundust ja brändingut õppides sattusin poolkogemata loengusse, kus tutvustati võimalust veeta kolmas semester Hiinas, maailma suurimas linnas Shanghais. Mäletan selgelt, kuidas mu silmad läksid tohutult suureks ja suu vajus lahti ning teadsin, et pean sinna saama. Pärast pikka kandideerimisprotsessi, kust paljud mu sõbrannad ja kaasõpilased edasi ei pääsenud, antigi võimalus lennata pea viieks kuuks Shanghaisse, kus sain tundma õppida kohalikku kultuuri ja teha oma praktika kohalikus kõrgmoe stuudios, Rachelle Jim Shanghai disaineri käe all. Seal tekkis mul võimalus korraldada näiteks Shanghai moenädalat ning olla disainerile kõige lähem inimene, kes aitas nii kollektsiooni valmimisel kui ka lavataguse meluga. Kogu praktika kogemus lõppes sellega, et kui olin juba tagasi Eestis puhkamas, kutsus Rachelle Jim mind endaga kaasa Pariisi ning isegi nüüd aasta hiljem suhtleme ja aitame teineteist, kui on vaja.

Nüüdseks olen Taanis õpingud lõpetanud ja erinevalt paljudest mu kursaõdedest otsustasin mina tulla tagasi Eestisse. Õppisin välismaal elades tohutult palju, arenesin inimesena ja sain juurde hunniku asendamatuid kogemusi. Kindlasti ei julge ma öelda, et enam kunagi taas kohvreid ei pakiks ja jälle kas siis teisele poole ookeani tööle või õppima ei asuks. Kui võimalus tekiks ja takistusi ei esineks, läheksin kohe.

Eestisse otsustasin kolida, sest sain siin tähtajatu praktikakoha Cosmopolitani toimetusse. Sealne töö ja kollektiiv hakkasid mulle niivõrd väga meeldima, et ei võtnudki seda kui tööd, vaid pigem tegin kirglikult tööd kasvõi rannaliival peesitades ja artikleid kirjutades.

Kohe peale ülikooli lõpetamist sain aga pakkumise ka MyLook.ee ilutoodete veebipoodi, kuhu siis täiskohaga tööle asusin, aga kirjutan Cosmopolitanile siiani vabakutselisena ning saan õnneks öelda, et mu töö pole mitte igapäevane tüütu rutiin, vaid teen seda, mida põnevaks pean ja mille vastu kirge tunnen.

Kuna elu on hetkel paigas ja just kolisin täiesti enda korterisse Tallinna vaikses ja armsas tupiktänavas, ei oskagi täpsemaid tulevikuplaane paika panna. Pisike osa minust sooviks minna veel õppima ajakirjandust või siis hoopis võtta aega maha ja rännata mööda maailma ilma igasuguste kohustusteta, aga need on hetkel veel kõigest pisikesed unistused. Ilma unistuste ja ambitsioonideta ei kujuta ma lihtsalt elu ette. Alati peab olema midagi, mis paneb hommikul voodist tõusma.

Üldiselt võin aga öelda, et välismaal õppimine oli parim otsus, mis teha sain. Teadsin juba päris noorena, et tahan selle seikluse ette võtta ja ega enne, kui ei lähe, ei teagi, mis see tegelikult tähendab. Minu puhul ei juhtunud seda, et lähen välismaale ja enam kunagi Eestisse tagasi tulla ei tahakski. Mina õppisin kodumaal olevat hoopis rohkem hindama – kodu, sõbrad ja Eesti kaunis loodus on minu jaoks nüüd asendamatud. Samas ütlen siiani kõigile sõpradele, kes tahavad ka rändama minna, et minema peab, sest enne ei tea, kui vinge see on. Ma ise ei oleks iial uskunud, et saan elada sellises linnas nagu Shanghai ja seda totaalselt jumaldama ja igatsema hakkan

.Pilt

Pilt Keilitist lõpetamisel Tekos.

Leave a Reply