Annet: sisemine seikleja viis mind Taani magistrantuuri

1010107_10203374492821019_723608685_n

Omandan magistrikraadi erialal Marketing and Business Innovation Taanis, ühes Aarhus University instituutidest – AU Herningis.Miks ma läksin välismaale magistrantuuri? See on hea küsimus. Ja hea vastus oleks ka, kui ma ütleksin, et olen terve oma elu unistanud välismaal õppimisest. Päris nii see tegelikult ei olnud.

Omandasin oma bakalaureusekraadi rahumeeli plaanipäraselt Eestis, täpsemalt Tartu Ülikoolis. Praktika raames tutvusin aga väga paljude tudengitega, kes olid kas välismaal õppimas või sealsed õpingud juba lõpetanud ning oma valikuga ülimalt rahul. Ilmselt nende jutte kuulates see huvi ja teatud pisik külge saigi – teiste tudengite siirad muljed mõjuvad palju kaasakiskuvamalt kui erinevate koolide reklaambrošüürid.

Eesti vs Taani

Ma ei julge väga üldistada, kuid enda kogemusest võin öelda, et Taanis omandatud haridus on Eesti omaga võrreldes palju-palju praktilisem. Ja üldse on kõik teistmoodi. Alustades sellest, et tudengid on õppejõududega võrdsed (viimaseid kutsutakse ka vaid eesnime pidi) ning õppetöö käib klassis pigem arutelu ja argumenteerimise kui loengu kuulamisena. Lisaks tunnitööle on meil igas aines ka projekti kirjutamine, mis toimub rühmatööna. Individuaalselt küll lubatakse kirjutada, kuid pigem ei soovitata, kuna eesmärk on taaskord põhjaliku arutelu tekitamine ja sellest tuleneva parima lahenduse kirja panemine. Projektide kallal töötatakse alati mõne ettevõttega koostöös (või mõnel juhul lihtsalt ettevõtte põhjal) – enamasti on selleks tudengite endi mentorettevõte.

Mentorettevõtet aitab leida kool ning tudengid käivad seal oma teoreetilisi teadmisi praktikasse panemas ning juhtidelt õppimas. Eksamid on meil enamasti kõik suulised (jällegi, arutelu!) ning koosnevad 50% kirjutatud projekti kaitsmisest ning ülejäänud 50% teooria tundmisest. Ma tunnen, et võrreldes Eestiga on meie koolis ka bürokraatiat veidi vähem ning vastuste saamiseks ei pea läbi arvukate tasandite minema – alati saab küsida otse isiku käest. Ka meie instituudi juht püüab hoida tihedat sidet tudengitega ja einestab nii mõnigi kord koos tudengitega koolisööklas, et uurida, kuidas neil läheb.

Välismaal õppimise plussid ja miinused

Kuna ma olen väga sotsiaalne inimene, siis on kindlasti kõige toredam asja juures niivõrd paljudest erinevatest rahvustest inimestega tutvumine ja loodud sidemete hoidmine. Samuti naudin ma väga inglise keeles õppimist – see teeb asja hoopis huvitavamaks ja ma usun, et rahvusvahelisel turul osutub inglise keeles omandatud haridus konkurentsivõimelisemaks. Konkreetselt õppimise kohta ei suuda ma hetkel ühtegi miinust välja tuua, kuid välismaal elamisega kaasneb ka töökoha otsimine ning ilma kohalikku keelt rääkimata ei ole see niivõrd lihtne. Õnneks leidub ka väga paljusid rahvusvahelise suunitlusega ettevõtteid, kuid need tuleb esmalt üles leida. Positiivne on Taani juures see, et kõik välismaalased, kes siia kas töö- või kooliasjus kolivad, saavad tasuta taani keele kursustest osa võtta. Kuna julgelt üle 90% kohalikest räägib siin soravalt inglise keelt, on vahel end raske motiveerida taani keelt õppima, kuid pikas perspektiivis tuleb see siiski kasuks ja mööda külgi maha ei voola.

Kohanemine ja vaba aeg

Minul isiklikult kohanemisega mingeid probleeme polnud, pigem kaasnes kogu selle protsessiga väga palju positiivseid üllatusi. Jah, eks see ole tõsi, et taanlased pole esmakohtumisel just kõige ekstravertsemad, kuid ma kahtlen, et saaksin seda täie veendumusega eestlaste kohtagi öelda. Kõik võtab veidi aega ning tulemus on ootamist väärt. Ma ei saa hetkel kogu Taani eest rääkida, kuid Herningi elanikud on küll väga sõbralikud ja abivalmid. Kõige meeldejäävam esimene üllatus oli avastus, et tervisejooksul käies või rattaga ringi sõites naeratavad ja vahel isegi tervitavad sind vastu tulevad võhivõõrad. Esmalt olin oma reageeringus eestlasele kohaselt kohmetu, kuid hiljem õppisin seda nautima ja tervitasin ise samamoodi vastu. Kõige muuga on ka senimaani hästi läinud. Kui sai end kenasti sisse seatud, kooliga harjutud ja töö leitud, hakkasid näpud sügelema millegi veel enama järele. Nii saigi liitutud igasuguste erinevate organisatsioonidega ja oldud mitmel moel aktiivne. Praegusel hetkel olen kooli üliõpilasühingu president, tudengiajakirja peatoimetaja ning mitme organisatsiooni juhatuse või tegevliige. Tagasihoidlikult öeldes: tegevust jätkub. Lisaks on kogu taoline aktivism avanud päris paljusid uksi ja laiendanud märgatavalt nii mu isiklikke kui tööalaseid võrgustikke. Seega võin julgelt väita, et väikeses linnas elamine ei tähenda kohe kindlasti igavat ja tegevusetut igapäevaelu.

Soovitused tulevastele tudengitele

Otseloomulikult tahab mu sisemine seikleja kõiki kohe välismaale õppima saata, kuid ratsionaalne mõtlemine ja senine kogemus on näidanud, et on ka neid, kellele see ehk veidi vähem sobib. Suur erinevus on välismaale vahetussemestriks ning välismaale aastateks õppima minekul. Mõnel on koduigatsus liiga suur ja mõnda teist takistab hirm muutuste ees. Kuid vaatamata sellele, kui lihtne või keeruline on kellelgi olnud esmane kohanemine ja noorematel tudengitel iseseisva elu alustamine, pole ma veel isiklikult kohanud kedagi, kes oleks välismaale õppima minemist kahetsenud. Hindamatu kogemuse on saanud nad kõik ja enamasti ka mõistnud, et igasugune kartus oli üleliia. Soovitus välismaal õppida soovijatele on väga lihtne: mõelge oma otsus läbi. Ja mu sisemine seikleja tahab veel juurde lisada, et minge kindlasti!

Leave a Reply