Pauline-Marie: välismaa kogemus annab julgust

1926292_768897279801560_1252546060_o

Hetkest, kui siia kolisin on möödas 6 kuud. Vahepeal on juhtunud nii palju, olen end siin sisse seadnud, olen algsest sisseelamisperioodist üle saanud ning asjalikumaks muutunud.

Paar nädalat tagasi sain tööd ühes hästi kuulsas restoranis Bournemouthis ja koolis on ka rohkem töid juurde tulnud – kui algselt tundus, et koolis on kerge, siis nüüd on seda pinget ja koormust rohkem, mis on talutav, aga samas ka põnev ning proovile panev.

Elan ikka veel samas majas koos nelja inglase ja ühe Eesti tüdrukuga. Kui Eestist tagasi tulin jaanuaris, siis avastasin, et mu tuba on hallitama läinud, aga õnneks mul on väga armas landlord ja ta aitab mind sellega. See hallitus tuleb ka sellepärast, et meil on siin Bournemouthis olnud väga ekstreemsed ilmaolud viimasel ajal ja vist 200 aastat pole keegi siin taolist tormi, vihma ja tuult kogenud.

Tulevikuplaanid – mul on neid viimasel ajal nii palju, sest meil käivad kogu aeg koolis väga inspireerivad inimesed loengut andmas ja nad on mind mõjutanud väga palju. Nüüd tahaks igale poole minna ja kõike saavutada. Kindlasti pole kohe pärast lõpetamist Eestisse kolida mõttekas, sest tutvused, mis ma pärast lõpetamist saan, on kõik välismaal. Seega ma arvan, et viskaksin oma portfoolio kusagile Londoni disainifirmasse letti ning vaataksin, kuhu edasi. Tahaksin õppida veel hästi palju. Järgmine või ülejärgmine aasta tahaksin saada internshipi kusagile siia Bournemouthi disaini alale. Praegu on mul üks firma silmapiiril, mis spetsialiseerub aplikatsioonide disainile, aga enne on vaja õppida, kuidas aplikatsioone disainida.

Kokkuvõttes tulevik on veel veidi hägune, aga iga päevaga avastan aina rohkem töökohti, mis mulle 10 aasta pärast väga sobilikud oleksid.

Üleüldine väliskogemus on olnud positiivne, sest et ma olen täiesti iseseisev, ei sõltu ei vanemate abistavatest nõuannetest (näiteks, kui siia kolisin, siis ei osanud ma isegi pesumasinat kasutada, aga nüüd on kõik sellised probleemid lahenduse leidnud) ega ka vanemate rahakotist. Kõigega saan ise hakkama ja olen õppinud ka rohkem iseenda eest seisma. Inglismaa on mulle ka sellise õppetunni andnud, et keegi ei tohiks karta olla tema ise. Eestis, kuna meil on nii vähe inimesi, on kõik, mis sa teed luubi all, siis võib-olla jääb ‘mina’ kõigi eelarvamuste ja ootuste taha varju. Aga siin olen õppinud, et mis sa ikka käitud nagu keegi teine, kui eriline olla on palju põnevam. Siin on üldse see, et inimesi on nii palju ja nad on kõik nii erisugused, et ei ole vaja nii palju häbeneda asju, mida sa teed või tahaksid teha.

Toon näite:

Kui meil oli koolis esimene projekt, siis ma töötasin väga rängalt, et lõpptulemus tuleks perfektne ja minu projekt sai valmis nädal enne teiste omasid. Üleüldse, inglased olid vist endiselt suve režiimil, ja kui me oma researchi ja esimese nädalaga tehtud tööd võrdlesime, siis mul oli oma 10 korda rohkem tehtud, kui neil

ja siis pärast tundi tuli üks mu kursusekaaslane ja oli väga kuri, et ma jätsin teised õppejõudude ees halba valgusesse, kuna mul oli nii palju tööd tehtud pärast seda ma veidi põdesin, sest et ma ei tahtnud neid halba valgusesse jätta, ma lihtsalt tegin nii palju, kui suutsin… .

Lõpuks see kõik tasus ära, ja kui hindamine oli, siis sain väga hea tulemuse.KINDLASTI tasub minna mingil hetkel oma elust välismaale. See annab nii palju juurde ja mina olen ka õppinud nii palju, saanud palju rohkem inspiratsiooni, kui ma oleksin saanud Eeestis ning kõik need külalisõppejõud, kes meil on käinud, ja ka päris õppejõud, on olnud lihtsalt fantastilised.

Kui ühe sõnaga kokku võtta, mis välismaa kogemus mulle andnud on siis on see julgus.

Julgus olla ettevõtlik, julgus olla mina ise.

998278_10152826002222565_651516820_n

Leave a Reply