Margus Sütt: Eesti januneb väliskogemusega spetsialistide järgi

1186101_10201281330014086_748095463_nVälismaale õppima minek on tänaseks peaaegu sama lihtne kui sisseastumine Eesti ülikoolidessegi. Seetõttu pidasin enda jaoks isegi kohustuslikuks, et oma kahekümnendates elada mingi periood välismaal. Valisin Taani, sest see on riik, mis on Eestile eeskujuks. Teadsin, et välismaale õppima minek laiendab tohutult minu silmaringi. Loomulikult võime saada mingi ettekujutuse teistest riikidest läbi meedia ja interneti, kuid tegelik arusaam elust ja olust tekib alles siis, kui oled seal tegelikult elanud.

Taani puhul on nii ühiskonnas kui ka haridussüsteemis väga hästi tunda selle rafineeritus. Neil on aega ja vahendeid keskenduda detailidele. Inimesed on alguses ehk sama kinnised kui muudki Põhja-Euroopa rahvad, kuid nendega kontakti saades, on nad oluliselt sõbralikumad ning abivalmimad. Taanlased on justkui emapiimaga kaasa saanud hea kasvatuse ning viisaka suhtumise. Haridussüsteemi üldine mudel ei erine palju Eesti omast ning see teeb kohanemise lihtsamaks. Küll aga pannakse seal väga palju rõhku õpilaste isiklike omaduste võimendamisele. See tähendab, et peale mitmeid-mitmeid õppeprojekte proovitakse individuaalsel tasandil aru saada, mis on just Sinu parimad omadused. Minu jaoks oli väga harjumatu, et õppekoormus on väike, kuigi tegemisi on väga palju. Vastupidiselt liigsele agarusele, on taanlastel oskus oma aega efektiivselt kasutada. See tähendab, et nad oskavad tööd teha ning oskavad ka puhata.

E-concept Development ja lisa-aasta?

Kuna ma olen juba oma n-ö teoreetilise (bakalaureusekraad) hariduse omandanud audiovisuaalsel erialal Balti Filmi- ja Meediakoolis, siis soovisin Taanis omandada eriala praktilist poolt. Valisin välja Business Academy Aarhusest sellise lisa-aasta ehk top-up eriala, nagu E-concept Development. Kandideerimine oli minu jaoks väga lihte, tuli täita avaldus, sooritada keeletest ning saata vajalikud dokumendid.

Sisuliselt tähendab top-up õpe seda, et kui oled läbinud teoreetilisema poole oma õpingutest, võetakse korraga pooleteise aasta jooksul Sinu teadmised praktiliselt kasutusele: palju meeskonnatööd ja palju uskumatult vägevaid projekte – suurepärane üleminek koolipingist reaalseid tegusid tegema.

E-concept Development on IT ning reklaaminduse kuldne kesktee. Mõistagi mind need mõlemad erialad ka huvitavad. E-concept Development on tänaseks Taanis juba tööturul täiesti eksisteeriv eriala. Paljud ettevõtted palkavad oma turundusmeeskondadesse siis n-ö “e-kontseptsiooni arendajaid”, kelle ülesanne on leida erinevaid innovatiivseid lahendusi toodete/teenuste turundamiseks. Näiteks selline tehnoloogia nagu “augmenteeritud reaalsus”, või erinevate mobiilirakenduste kontseptsioonide arendamine. Inimesel, kes sellel erialal töötab, on võimalus puutuda kokku tänapäeva kõige põnevamate meelelahutustehnoloogiatega.

Koolielu vs tudengielu

Alustasime koolis sellest, kuidas töötada efektiivselt meeskondades. Edasi õppimise erinevaid meetodeid tänapäeva tehnoloogiliste rakenduste võimalustest, et tooteid ja teenuseid paremini müüja. Näiteks juba kolmandal nädalal tutvustas õppejõud meie meeskondadele ülesannet, mille oli koostanud Taani üks edukamaim reklaamiagentuur. Pidime välja mõtlema kontseptsiooni, mis aitaks ühe kõrgdisaini mööblitootjal oma järgmist kataloogi innovatiivselt õigele sihtrühmale turundada. Põhimõtteliselt mingeid piiranguid meil ei olnud, tuli lihtsalt ajud ragisema panna ning mõelda välja midagi äärmiselt põnevat ja uuenduslikku, kasutades kõikvõimalikke interneti leiduvaid inspiratsiooni allikaid. Edukamad on ikka alati need meeskonnad, kes teevad palju uurimistööd, konsulteerivad õppejõududega, kuid tähtsaim – mõtlevad “kastist välja”.

Õppejõudude lähenemine on pigem mentorlik kui ülemlik. See tähendab, et nende eesmärk on Sinust aru saada ning leida siiralt parim viis, et Sina kui õpilane oma õpingutest maksimumi kätte saaksid.

Aarhus, kus mina õppisin, meenutab väga Tartut, kus näeb tänavapildis palju üliõpilasi. Seetõttu on ka linnas toimuv tihtipeale seotud just tudengitega. Omalt poolt soovitan võtta initsiatiivi ning liituda tudengiorganisatsioonidega. Enamasti on need lihtsalt n-ö tudengivõrgustikud, mis korraldavad üritusi ning kus on võimalus endale väga head sõbrad leida. Niisama koolis oma kursusekaaslastega suhtlemine ei pruugi anda sama tulemust, kui ise laiendada oma tutvusringkonda. See on küll ehk alguses raskem, kuid tasub ära.

Raha ja elamine

Euroopa Liidu kodanikel on võimalik saada Taani Kuningriigilt igakuist stipendiumit, mida kutsutakse SU-ks. Tingimuseks on see, et töötad kooli kõrvalt u 12 tundi nädalas. See summa jääb kuskil 600 ja 700 euro vahele, millega katad ära igakuiselt ühiselamu ning põhilise toidukulu. Loomulikult lisandub sellele ka töötasu. Reeglina need tudengid, kes saavad nii toetust kui ka käivad tööl, elavad Taanis üsna mõnusalt..

Elukoha leidmine on üsna raske. Minu soovitus on seda teha võimalikult vara. Ühiselamud on parim variant, kuid sinna peab väga varakult avalduse saatma, et parem asukoht saada. Korterit ma ei soovita neile, kes soovivad endale põnevat sotsiaalelu, kuid tuleb arvestada, et see variant on oluliselt kallim.

Kuna mina kandideerisin välisülikooli väga hilja, siis oli mul elukoha leidmine äärmiselt raske. Nimelt kandideerisin sellele õppekohale sisuliselt kuu aega enne õppeperioodi algust, mis tähendas, et ühiselamu variant esimese semestri jooksul oli peaaegu olematu. Üldiselt, kui mõistliku aja jooksul ennast ette valmistada ning piisavalt informatsiooni koguda, ei saa seal mitte midagi rasket ette tulla.

Soovitused

Kui Teil on väiksemgi soov minna välismaale õppima, siis tehke see ära. Paljudel, kes pole pikemaks ajaks Eestist oma jalga välja tõstnud, pole aimugi, kui võimsalt see silmi avab. Mina sain kinnitust, et on äärmiselt kasulik elada mingi aeg välismaal, tutvuda süvitsi sealse eluviisiga, et siis aru saada Eestis elamise plussidest ning meie tegelikest võimalustest. Mulle meeldib õppida maailma ühe arenenuima riigi inimestelt asju, mida Eestisse tuua. Pole kahtlustki, et Eesti on n-ö üks viljakaima mullaga põld, mis januneb väliskogemusega spetsialistide järele. Seega, mõelge suurelt ning kuidas iganes Teil välismaal õppimine ka läheb, tulete Te tagasi targema ja edukama inimesena.

Leave a Reply

%d bloggers like this: