Mai-Briti lugu: Teekond Võrust Taani unistuste eriala õppima

Tänavakunst on ka imeline. Foto: Mai-Brit VõruVõrust pärit neiu Mai-Brit otsustas õe eeskujul minna Taani õppima ning seda keset õppeaastat ehk talvise vastuvõtuga. Oma tuleviku otsustas ta siduda multimeedia erialaga ning asus seda õppima Taani suuruselt kolmandas linnas, Odenses, mis on tuntud Hans Christian Anderseni sünnikohana.

Igal ühel on lugu. Milline on Sinu oma? Mis ajendas Sind välismaale minema?

Minu õde läks õppima Taani kaks aastat enne mind. Käisin tal külas paar korda ja alati ma nägin, kui armsad inimesed seal riigis elavad ning kuidas õppejõud suhtusid üliõpilastesse kui sõpra, mitte kui tudengisse.

Kõik tundus poole vabam ja mõnusam kui Eestis. Külaskäigu ajal õppisin ma veel Eesti ülikoolis, kuid peale reisi õe juurde oli mul suhteliselt kindel siht, et Eestis edasi õppida ma enam ei soovi. Peale seda läksin peaaegu kaheks aastaks ringi reisima. Olin nii Hispaanias kui Lapimaal. Siis mõtlesin, et oleks aeg kooli tagasi minna ja hakkasin endale eriala valima. Sihtpaigaks oli kindlasti Taani, kuna teadsin, milline mõnus elu ootab. Ka õde oli sealsega väga rahul.

Kuidas jõudsid Dream Foundationi juurde ja kuidas nad Sind aitasid?

Dream Foundationi juurde jõudsin eelkõige õe kaudu, kuna tema läks sama organisatsiooniga. Lisaks käisid mitmeid kordi Dream Foundationi esindajad meil koolis infot jagamas. Samuti on mul palju teisi sõpru sellesama organisatsiooni kaudu välismaale õppima läinud.

Mind aidati igas valdkonnas ja väga asjalikult nii ankeedi täitmisega, eriala valimisega ja isegi motivatisoonikirjaga.

Kuidas sujus eriala ja kooli leidmine? Kas kadideerida oli keeruline?

Eriala leidmine käis ruttu, kuna teadsin kogu aeg, et tahan midagi loovat teha, aga kuna kunstilist annet mulle antud pole, siis graafiline disain tundus kõige mõistlikum lahendus. Seoses Taani õppima minemisega oli Dream Foundationi kodulehel väga hea ülikoolide filtreerimise süsteem, mille kaudu leidsin kiiresti enda jaoks õige. Kandideerimine ei olnud üldse keeruline. Pigem oli keerulisem Eesti õppeasutusest kätte saada enda jaoks vajalikud paberid ja need just inglise keeles.

Oled talvise vastuvõtu tudeng. Kuidas tundus veebruarist õppetööd alustada?

Natukene veider oli, et talvel hakkab kool. Kuna Taani tuleb alati metsikult tudengeid, siis veebruaris alustada on parem, sest siis nad võtavad vastu ainult pool sellest arvust, mis septembris. Seega on lihtsam leida nii tööd kui ka korterit.

Miks osalesid talvisel vastuvõtul ja mitte sügisesel?

Ma ei tahtnud enam kauem oodata ja oma õpinguid edasi lükata. Ma teadsin, et kui ma nüüd kohe ei lähe, siis ei lähe ma mitte kunagi. Olen valikuga, et just talvel läksin, väga rahul. Sain väga mõnusa vihmase talve.

Kas keegi sõber oli juba ees olemas ja oli toeks või läksid üksi maailma avastama?

Facebookist otsisin ma üles paar eesti inimest, küsisin küsimusi ja kes mind ka kohapeal natukene aitasid. Muidu üldjuhul olen ma inimene, kellele meeldib pea ees vette hüpata ja mingit turvatunnet kaasmaalastelt ei otsi.

Koolitöötajad ja koolikaaslased on väga abivalmid, siis selle pärast, et inimesed on võõrad ning arvates, et ei saa hakkama, poleks vaja kunagi muretseda. Saab hakkama iga ilmaga ja igas situatsioonis. Inimesed on väga vastutulelikud ja kõik räägivad suurepäraselt inglise keelt.

Aga kuidas vanemad välismaale õppimisse suhtusid?

Kuna ma enne seda olin juba välismaal ringi rännanud ja õde ka oli Taanis koolis, siis mingit hirmu neil ei olnud. Vanemad teavad ka, et ma saan alati kõigega hakkama ega kartnud midagi. Pigem oli neil hea meel, et ma nii entusiastlikult õppima tahtsin minna. Ma usun, et neil on siiani hea meel, kuna ma kiidan ainult ette ja taha oma õpinguid.

Kuidas rahaliselt toime tulla? Oled kohapeal tööd leidnud või vanemad toetavad?

Rahalise koha pealt ülteksin, et Taani on väga-väga kallis riik. Aga kui töö leida, siis pole toimetulekuga probleemi. Eks alguses aitasid ikka vanemad – aitäh emale ja isale! – aga nüüd olen leidnud lõpuks töö.

Taanis on nii, et kui leiad endale töö, kus töötad nädalas 10-15 tundi, siis on võimalik kandideerida stipendiumile, mis on umbes 650€ kuus. Kui aga juba käid tööl miinimum palgaga 14 tundi nädalas, siis elab sellegi raha eest ilusti ära.

Eks töö leidmine ole raske. See sõltub linnast ja sõltub ka inimesest endast väga palju. Ma ütleks ainult, et kes otsib, see leiab ning kes ei viitsi ei taha otsida, ega see ei leia ka.

Kas ülikoolil oli enda ühikas olemas või tuli korter ise otsida? Kuidas see Sinul sujus?

Meie ülikoolil ühikat ei ole. Korter tuli ise otsida. Ma postitasin nii mõnessegi Facebooki foorumisse, et otsin korterit ja tänu sellele leidsin kõige kiiremini. Üldjuhul on siin selline leht nagu studiebolig ka, aga Taani internetisüsteemid on kõik nii ajast ja arust, et seal saab kandideerida kahte moodi, aga ainult ühe kandideerimisviisiga saab korterite järjekorda ja mina ei teadnud kumb see õige on.

Muidugi Taani puhul käib see reegel, et mida rohkem tutvusi sul on, seda lihtsam on leida korterit ja tööd.

Niimodi õpime meie prorgrammeerimist :). Pildil on suur sur programmeerimise geenius Kenneth Taanist.Kas Sinu arust on õpikeskkond ja tingimused paremad võrreldes Eestiga?

Kohe tunduvalt paremad. Soovitan kõikidel tulla Lillebaelt Academy`sse õppima, kuna siin on teoreetilisel õppetööl väike osakaal.

Meil käib kõik praktika kaudu. Samal ajal kui õppejõud midagi räägib, me juba proovime seda teha ka. Siin saab juba esimesel semestril suuri projekte teha.

Leian, et Taani haridust Eesti oma vastu ei vahetaks. Isegi üks sõbranna ütles peale bakalauruse kraadi saamist, et tööle minnes oleks ta ebakindel ja nõutu, mida teha.

Peale seda tuli ta magistrit Taani omandama ja peale poolt aastat oli ta valmis väljakutseteks.

Mis on eesti hariduses Sinu arvates puudu?

Puudu on see, et õppejõud ei mäleta isegi tudengite nimesi. Ma ei tundnud end kunagi erilisena või hästi koolis. Õppejõud polnud huvitatud tudengite tagasisidest, et seeläbi paremaks saada.

Meil on peale iga projekti või semestrit õppejõududele tagasiside ja nad väga austavad ka konstruktiivset kriitikat.

Mulle väga meeldib see mõnus keskkond, kus ma tunnen, et õppejõud on kui kolleeg. Eesti hariduses on puudu ka praktilisest poolest. Arvan, et ainult kutsekoolid on need, kus tasuks praktika pärast käia.

Lõpetuseks. Mida ütleksid inimesele, kes tahaks proovida tudegielu välismaal, aga ei ole veel kindel, kas minna ära või jääda?

Ma ütlen ainult ühte: võtta väljakutse vastu! See pagas, mis inimene siit endaga kaasa saab, on kogu eluks ja ei ole see lihtsalt ainult haridus, mida siit saab, vaid ka väga palju sõpru rahvusvahelisel tasandil. Hiljem on väga lihtne leida igasugu kontakte, kui on soov kasvõi oma firmat alustada või kui töötada kusagil ettevõttes ning peab tegema uuringuid teise riigi turu kohta. See tuleb igati kasuks nii inimesele endale kui ka tema haridusele.

Kui eriala on tulutoov ja südamelähedane, siis on see suurepärane. Kas leiad, et Sinu erialale oleks tööturul nõudlust ning pikas perspektiivis ka ära toidaks?

Õnneks valisin eriala, mille tööturg aina kasvab ja kasvab ning pikemas perspektiivis ei plaani kahaneda. On ju meie ümber tuhandeid telereid ja arvuteid, mis vajavad graafilise disaineri kätt. Eriala lõpetades, olen ka väljakoolitatud projektijuht. Meil on tohutult projekte kogu aeg käsil, seega see töö ei ole enam võõras.

Minu erialale on kohe kindlasti tööturul väga suur nõudlus ja usun, et senikaua kui ma elan, saan ma seda tööd teha. Ma olen eelnevalt uurimustööd teinud selle valdkonna kohta, seega võin lisada, et see eriala on vägagi tulutoov.

Millised on plaanid tulevikuks?

Plaan tulevikuks olekski leida tööd graafilise disaini alal või hakata FIE-ks (self-employed webdisaineriks). Eestisse ma hetkel veel tagasi tulla ei soovi. Mulle meeldib elada kohas, kus ma ise tunnen end turvaliselt. Samuti meeldib Taani juures siinne haridussüsteem. Tulevikus lapsi kooli pannes, ei pea maksma tohutuid summasid. Samuti on Taanis elatustase väga kõrge ning palgad head.

Vaata talvise vastuvõtu erialasid SIIT

Leave a Reply

%d bloggers like this: