University of Southern Denmark’is õppival Karin-Merilinil juba igav ei hakka!

DKVälismaal õppimise mõte oli mul juba põhikooli lõpus. Gümnaasiumi viimases klassis käies hakkasin oma võimaluste kohta täpsemalt uurima ja kandideerisin ülikoolidesse. Hetkel olen University of Southern Denmark`i teise semestri tudeng, õpin hiina keelt ja rahvuvahelist majandust.

Sisseelamine

Taani ülikooli vastuse sain augusti alguses ja seetõttu oli siia tulek üsna kiire otsus. Üsnagi hullumeelne otsus kui nüüd tagantjärgi mõelda, ma polnud kunagi varem Taanis käinud ja väga palju selle riigi kohta ei teadnud.

556154_10150776303941871_114428010_n

Paar päeva pärast saabumist ostsin jalgratta, mis on “must have” Taanis. Esialgu oli mul oma roosa ratta üle väga hea meel, aga nagu hiljem selgus ei olnud mul selle ratta ostuga palju õnne. Odava hinna kompenseeris see, et ratas polnud just väga töökindel ja läks täiesti juhuslikel hetkedel katki. Olen üsna kindel, et pool Sønderborgi elanikest on kuskil tee peal aidanud mu ratast parandada. Nüüdseks tean ma jalgrataste parandamisest piisavalt palju, et ise töökoda avada.

Esialgu elasin oma köögi ja vannitoaga ühikatoas, kahe kuu pärast kolisin juba kesklinna korterisse, kus nüüd elame koos korterinaabritega neljakesi. Ühiselamu on tuttavate leidmiseks ja sisseealmiseks esialgu hea valik, eriti just need ühikad, kus on ka ühisköök. Hiljem saab juba koos sõpradega kamba peale korteri võtta, mis on sageli odavam kui ühikatuba.

Taani elu ja olu

971173_10151475374406871_1896958078_nTaani on mõnus koht elamiseks, inimesed on avatud ja rõõmsad. Tavaline on see, et tänavapeal vastutulija vaatab silma ja naeratab. Alguses on see harjumatu, aga mingi aja pärast käid ise ka sellise näoga ringi. Taanlased on sõbralikud, vähemalt sellised on minu kokkupuuted nende taanlastega, kes siin Sønderborgis elavad. Ükskord läksin supermarketisse süüa ostma ja lukustasin parasjagu jalgratast, kui üks 60ndates naine poest välja tuli. Pani oma ostud rattakorvi, siis naeratas ja pakkus mulle šokolaadi. Loomulikult ei saa Taanist rääkides mainimata jätta väikeseid tänavaid ja värvilisi “nukumaju”. Kopenhaagen röövib alati mu südame kui sealt läbi sõidan.

Ülikool

SDU sonderborgÜlikool asub mere ääres ja selleks, et loengusse jõuda peab esmalt üle 200 meetrise silla sõitma. Sillaga on tore lugu see, et purjekate läbi laskmiseks tõuseb sild tihti ülesse. Ratturid ning autod peavad ootama, kuni sild uuesti alla lastakse. Mitte midagi rõõmustavat minule kui kroonilisele hilinejale. Enne silda on veel kirik, mis igal täis- ja pooltunnil kella lööb. Kui mu loeng algab 12:30 ja kirikule lähenedes kuulen kellahelinat, siis tean, et olen juba hiljaks jäänud. “Kellele lüüakse hingekella?”- ikka hilinejatele.

Lõuna-Taani Ülikool on väga lahe, ülikoolihoone on suhteliselt uus ehitis ja asub täpselt mere ääres. Peaaegu igast klassist avaneb vaade merele. Veelgi rohkem kui merevaade, meeldib mulle rahvusvaheline õppekeskond ja mõnus õhkkond ülikoolis. Paljud Taani ülikoolide õppeprogrammid eeldavad, et veedad mingi osa oma õpingutest vahetusülikoolis mõnes teises riigis. Tavaliselt kestab selline vahetus ühe semestri. Minu õppeprogrammi puhul on näiteks kohustuslik veeta viies ja kuues semester Hiinas. Loengud on enamasti huvitavad ja õppejõud on sõbralikud. Loenguid on pigem vähe ja suur rõhk on just iseõppimisel. Kohustuslikke kodutöösid ei ole liiga palju, kõige intensiivsemad on eksamiperioodid. Nädalas on mul kaheksa Hiina keele loengut, lisaks Hiina ajalugu. Ülejäänud loengud on seotud äri ja majandusega. Iseõppimist on palju, aga ei midagi konti murdvat. Paindlik ajakava võimaldab ise oma aega planeerida, mis teeb kooli kõrvalt tööl käimise lihtsaks. Kursused on enamasti väikesed. See on väga suur eelis õppetöös. Lisaks õpid ka kursusekaaslaseid tundma. Minu kursusel on lisaks minule veel kaks eestlast, omamoodi koomiline on see, mismoodi me omavahel eesti, inglise ja hiina keele segu räägime. Minu ülikooli kampus ei ole õpilaste arvult liiga suur, Sønderborgi linn on suuruselt ka midagi Viljandi ja Pärnu vahepealset. Väikese kampuse eelis on loomulikult suur tutvusringkond, mis siin on väga rahvusvaheline. Lisaks õpib siin ülikoolis teisigi eestlaseid ja see on üks kokkuhoidev seltskond. Tavaline on see, et ülikooli tulles või tagasi koduteel kohtad sõpru ja tuttavaid.

Kuidas on tudengielu?

969314_10151475374551871_621088876_n

Lisaks õppimisele osalen tudengiorganisatsioonis Intro Team, mis korraldab ülikoolis tudengitele erinevaid üritusi. Mul on väga hea meel, et ma otsustasin sügisel sinna kandideerida, sest tutvusin väga vingete inimestega, kellega mul on palju sarnast. See kõik on minu siin olemise veelgi toredamaks muutnud. Sellepärast soovitan kõigil, kes kuhugi välismaale õppima asuvad, mõne ülikooli organisatsiooni või klubiga liituda. Tudengielu on siin huvitav: meie ülikoolis on näiteks tudengibaar, mille olemasolust sain teada alles pärast siia tulemist. Reedel minnakse koos sõpradega ülikooli baari, hiljem kui see baar kella kahe ajal öösel suletakse liiguvad kõik edasi kesklinna baaridesse. Lisaks on peod ühikates. Ühesõnaga pidudel saab käia nii palju kui jagub tahtmist ja ma üldse ei kahtle, et see on samamoodi igas linnas, kus vähegi tudengeid on.

Soovitused teistele välismaale õppima minejatele

Minu soovitus ülikooli valides on, et tasub kaaluda kas tahad olla “väike kala suures tiigis” või “suur kala väikeses tiigis” ehk kas eelistad suurt linna ja ülikooli või pigem väikest linna, kus kõik on käe-jala juures ja kokkuhoidvamat seltskonda. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Valiku tegemise lihtsamaks see, kui käia ülikoolis kohapeal enne otsuse langetamist. Samuti tasub küsida ülikoolist või Dream Foundationist kellegi õpilase kontakte, kes õpib eriala, millele kandideerid või siis leida mõni seal õppiv eestlane ja kõike nende käest küsida. Välismaale õppima minek ei ole kindlasti kerge, aga meeles tuleb pidada, et raske on ainult alguses. Teise riiki kolimine nõuab harjumist uue keskkonna, keele ja inimestega. Koduigatsus on normaalne. Kõige parem (ainukene) viis selleks üle saamiseks on uuest “kodust” lihtsalt välja astumine ja ülikoolis uute tuttavate leidmine. Esimese semestri tudengitele korraldatakse alati palju üritusi, kasulik on võimalikult paljudest neist osa võtta. Samuti soovitan ma liituda mõne tudengiorganisatsiooniga.

Töötamine kooli kõrvalt

Taanis on tudengitööd hästi tasustatud, lisaks on 10-12 tundi nädalas tööl käies võimalik riigilt õppetoetust taotleda. Kindlasti peab arvestama sellega, et tööle saamine ei ole lihtne ja kiire, õppetoetuse taotlemine võtab ka aega. Näiteks linn, kus ma elan ei ole väga suur, tudengeid on palju ja konkurents on suur. Mina tulin siia linna septembris, esimesed kaks kuud kulus töötamise ja elamise jaoks vajalike dokumentide korda ajamiseks, pangakonto avamiseks ja kohaliku telefoninumbri saamiseks.  Sellegipoolest soovitan töö otsimisega alustada kohe pärast saabumist. Tööle saamiseks on vajalik inglisekeelne CV, julgus sellega ettevõttetesse kohale minna ja järjepidevus. Kui ma peale dokumentide korda ajamist aktiivselt tööd otsima hakkasin, siis tööle sain ikka alles kolme kuu pärast aprillis.

Kuigi Taanis räägitakse enamasti väga head inglise keelt, on klienditeenindajana töö leidmine keeruline kui taani keelt ei räägi. Välistudeng leiab tööd eelkõige hotellides, koristusfirmades aga tasub proovida ka baare ja kohvikuid.  Töö leidmine on kõige lihtsam “networkingu” kaudu, ehk siinsetelt sõpradelt ja tuttavatelt küsides.

Pärast esimest aastat välistudengina Taanis

kopenhaagenTaani tulles hakkad armastama rattakultuuri, rattavargus mõjub sulle rängalt. Inglise keele rääkimine muutub veelgi soravamaks kui su keskkooli inglise keele õpetajal ja kui vaeva näed, saad taani keele ka ehk selgeks. Lennukiga Eesti-Taani vahel reisimine ei tundu enam palju erilisemana kui SEBE bussiga ühest Eesti otsast teise sõitmine. Skype muutub asendamatuks vahendiks emaga kohvitamisel ja isaga nõu pidamisel, lisaks on Skype teel vajadusel võimalik Eesti sõpradega isegi soolaleivapidu pidada. Esialgsest suurest koduigatsusest saad paari kuuga lahti, aga väike osa sellest jääb alati alles, ei kao see kuhugi. Aga see on juba kergema staadiumi koduigatsus, sellega kannatab 2000 km kaugusel Tallinnast elada küll.

Kui tahad ka Taani Kuningriigis kõrgharidust omandada, siis uuri meie koduleheküljelt www.dreamfoundation.eu, mis erialad ning ülikoolid Sulle huvi pakuvad, tule tasuta konsultatsiooni ning asu kandideerima! 

Leave a Reply