Ajakirjanduse tudeng Inge-Helene Pello poleks oodanud, et lõpetab suvel cum laudega University of South Wales’i.

 11133833_911519985566801_246387009686301170_nSärav Inge-Helene Pello on lõpetamas ajakirjanduse eriala University of South Wales’is ning plaanib jätkata magistriõppega Cardiffis. Loe täpsemalt, mida Inge-Helene eestlastest, väliskogemusest, esimesest essee kirjutamisest ning hindamatust töökogemusest räägib: 

Mäletan seda päeva justkui oleks see olnud eile – vihmane augustikuu varahommik, kell oli saamas 5 ning teekond lennujaama võis alata. Ent sel korral oli lühike sõit kodust Tallinna lennujaama kirjeldamatult kurb. Vaikselt autos istudes leidsin end ikka ja jälle mõtlemast siinsetest sõpradest, kodust ja kurbadest vanematest, kes auto eesistmel minu eest pisaraid varjata püüdsid.

Jah, iga algus on raske, kuid nagu öeldakse „Julge hundi rind on rasvane!“. Kolm aastat tagasi alustasin õpinguid ülikoolis University of South Wales meedia, kultuuri & ajakirjanduse erialal. Tänaseks võin öelda, et otsus siia õppima tulla on olnud parim valik, mille olen teinud. Tõsi, õpingute algus ei olnud kerge, tahes tahtmata meenuvad seigad, mis tundusid algselt ületamatutena. Meenub 548255_484745134877912_2326447fdsfs14_nesimene nädal ülikoolis, esimene essee ning sellega kaasnev paanika. Ühe hetkega leidsin end olukorras, kus mõne nädalaga pidi valmima 1500-sõnaline akadeemiline essee, mille kirjutamist ma isegi mõtteis ette ei suutnud kujutada. „1500 sõna ja 1 kuu???“ käis minu, kui kohusetundliku eestlase peast läbi valuhoog. Sel hetkel arvasin, et vajan vähemalt poolt aastat, et selline töö valmis kirjutada. Kuigi olin inglise keeles keskkoolis igati tubli neljaline õpilane ja enda arvates oskasin õigesti rääkida ja kirjutadagi, olid need esimesed 1500 sõna võrreldavad „piinapingiga“. Leian, et just nimelt esseede kirjutamine kujunes ülikooli alguspäevil kõige raskemaks. Ei ole lihtne alustada akadeemilise teksti kirjutamisega inglise keeles, kui kõige pikem kirjutis, mille elus inglise keeles kirjutanud oled on 200 sõna sõbrale inglise keele eksamil. Olen õnnelik, et sel hetkel oli mulle suureks abiks minu inglannast sõbranna Jenny, kellega sattusime ühte majja elama. Peamiselt tema abiga suutsin selle esimese, ülimat pingutust nõudva töö kuidagi üle elada! Aga tunneli lõpus on alati ka valguskiir ning minu valguskiirteks sellel esimesel raskel aastal olid suurepärased klassikaaslased, toetavad õppejõud, head sõbrad ja vanemad. Usun, et minu algus pole erand ja enam-jaolt iga õpilane, kes on pakkinud kotid ning läinud välismaale õppima teab seda tunnet – mitte miski ei tule kergelt, kuid kui algus on üle elatud, jääb alles vaid rõõm!11146162_899459683410804_97983915_n

Mida aeg  edasi, seda kergemaks läksid asjad, mis algselt keelebarjääri tõttu veelgi raskemana tundusid. Seega ülikoolieluga harjudes jäi peagi rohkem aega ka tudengielu nautida. Cardiff on suurepärane tudengilinn, mis kuulutati sel aastal ka üheks õpilassõbralikumaks linnaks terves UK-s.  Lisaks University of South Walesile paikneb Cardiffi ümbruses palju teisi ülikoole ning õpilased moodustavad üldpildis suure osa linna elanikkonnast. Cardiff ei ole väikelinn, kuid on siiski piisavalt väike end koduselt tundmiseks. Olen üks neist inimestest, kes armastab privaatsust, kuid igatseb teatud „kogukondlikku“ tunnet – Cardiff on täpselt sobilik paik nende tunnete tekkeks: ühest küljest tunned suurlinna pakutavat privaatsust ent teisalt tunned ühtsustunnet kogukondlike sündmuste puhul, näiteks rugby mängud.

Minu ülikooli peahoone paikneb küll Cardiffist väljas, kuid õppeainete alusel jagatult, paikneb ajakirjanduse ja meedia osakond Cardiffi südalinnas. Kõik „Creative and Cultural“ õppeainete tunnid toimuvad siin. Seega linnast välja satun väga harva, sest kõik on käe ja jala juures. Cardiff on igati kompaktne linnake.

Tulles tagasi ülikooli teemade juurde, leian, et University of South Wales (USW) on üks toetavamaid ülikoole Euroopa Liidu õpilastele. Esiteks toetab USW õpilasi kõikvõimaliku erialase tehnikaga. Näiteks meediaõpilased saavad koolist laenutada kaameraid, diktofone – kõike, mida töö jaoks vaja võib minna. Teiseks töötavad ülikoolis ka inglise keele spetsialistid, kes aitavad õpilastel töid üle lugeda ning keelelisi vigu parandada. Hetkel ei tea ma ühtegi teist ülikooli, mis pakuks õpilastele samu võimalusi täiesti tasuta.

Rääkides oma kursusest pean tunnistama, et kuigi alustasin õpinguid meedia, kultuuri & ajakirjanduse kursusel tegin viimasel aastal muudatuse minnes üle puhtalt ajakirjandus kursusele. Muutus oli tingitud mitte seetõttu, et antud kursus oleks olnud halb vaid seetõttu, et tundsin end olevat pigem praktiline inimene kui teoreetik. Meedia, kultuuri & ajakirjanduse kursus on suurepärane kursus, kui soovid saada teoreetilisi teadmisi ning minna edasi näiteks õpetamise valdkonda. Õnneks pakub USW kursusi mõlemale inimtüübile – teoreetikutele kui ka praktikutele. Enda seisukohalt pean ütlema, et see väike muudatus andis minu elule kindla suuna!

Praegu, meenutades oma esimesi aastaid, istudes oma Walesi kodu voodiserval, olen ma õnnelikum kui kunagi varem! Lõpetan ülikooli selle aasta juulis ajakirjanduse erialal. On raske kirja panna kõigi nende aastate jooksul saadud kogemust, mistahes kursusel ma ka ei olnud, kuid üks asi siin ülikoolis on ikka sama – siinsed PARIMAD õppejõud! Tahan teile öelda, ainuüksi selle aasta jooksul on mul olnud võimalus teha midagi, mis tundus mulle kunagi nii kauge ja võimatu! Just äsja sain töökogemuse BBC Walesis, tutvustasin oma dokumentaalfilmi BBC London Broadcasting majas, lõpetan kooli tõenäoliselt cum laude`ga ja jätkan õpinguid ajakirjanduse erialal magistriõppes UK 23. parimas Cardiffi Ülikoolis (oleksin jätkanud praeguses ülikoolis, kuid paraku ei paku USW ajakirjandust magistriõppes). Selle valikuga tahan rõhutada, et tulles siia ülikooli, on ka kõige raskemini avatavad uksed sulle avatud! Mitte midagi ei tule ilma raske tööta, kuid usun, et kõik õpilased, kellel on mõttes välismaale minna on töötahtelised ning kui te seda olete, luban, et oma valikut te siia ülikooli tulles kahetsema ei pea!

B-R9DcKIEAA065S

Lõpetuseks, kui te küsite „Aga miks üldse välismaal õppida kui ka meie oma kodumaa pakub suurepäraseid võimalusi?“ siis ütlen, et kogemus välisriigis on hindamatu väärtusega. Loodan, et keegi ei pahanda, et ma sellise võrdluse toon, kuid mulle tundub, et elasin varasemalt justkui kott pähe tõmmatud. Välisriigi kogemus harib inimesi vaimuvallas, kuid peaasjalikult kultuuri valdkonnas. Ma armastan Eestit väga ning räägin siin riigis Eestist ja eestlastest rohkem kui kellestki või millestki muust. Ühestki mu lausest ei puudu sõna meie leiutasime Skype’i ja TransferWise’i ning meie väike rahvas on see, kes laulab valjuhäälselt laulupeol ja tantsib kas või sandaalid ribadeks tawp_20150526_14_35_31_prontsupeol – me oleme äärmiselt tubli ja töökas rahvas! Siiski kõige selle juures arvan ma, et meil on ka väike miinus ning seda just tolerantsuse koha pealt. Usun, et välisriigi kogemus aitab inimestel mõista teisi kultuure, teisi rahvaid, nende kombeid ja käitumismustreid ning pikemas perspektiivis aitab seeläbi ka tolerantsusele kaasa. Välismaal õppimine muudab mõnda inimest ka veelgi patriootlikumaks – arvan, et olen üks näide sellest. Varasemad väikesed asjad, mis tundusid nii tühised, on nüüd äkki nii tähtsaks saanud. Olgu selleks kas värske männimetsa lõhn või eesti toit! Viimaseks punktiks lisan ka huvilistele kontaktid. Mõelge vaid millise kontaktide võrgu te kujundate, kui olete välismaal elanud. Sellest tuleb kindlasti kasu, kas siis võõras riigis või oma riiki tagasi pöördudes – mööda külgi see maha igal juhul ei jookse!

….Kui kellelgi on Walesis õppimise kohta huvi, võite leida meid ka Facebookist: Eestlased Cardiffis.

Kui tahad ka Suurbritannias kõrghariduse omandada, siis uuri meie koduleheküljelt www.dreamfoundation.eu, mis erialad ning ülikoolid Sulle huvi pakuvad, tule tasuta konsultatsiooni ning asu kandideerima! 

Leave a Reply

%d bloggers like this: