Grete: Taanis üle takistuste õnneni

Grete Remmel foto 2Aasta eest tekkis minul ja mu poisil Hugol idee minna välismaale õppima. Et oma mõtted teoks teha suundusimegi Dream Foundationi poole. Peagi saime Taani ülikoolist teate, et oleme järgmisest aastast VIA University College`i tudengid.

Ei olnud palju mõtlemist, kui juba kuu aja pärast pakkisime asjad ja suundusime 30-tunnisele reisile, mis leidis aset kiirteedel. Peale rohkeid seisklusi jõudsime me Herningusse – linna, kus oli meie ülikool.

Linn on pisike, kompaktne ja küllaltki vaikne. Kuna eelnevalt me endile korterit veel leidnud ei olnud, viibisime oma esimesed 2 nädalat eestlastest kaksikute juures, kes lahkesti olid nõus meid enda tiiva alla võtma. Nende juures viibitud aja jooksul pidime korda saama paberimajanduse ja leidma endale korteri, mis õnneks sujus kokkuvõtteks küllaltki libedalt.

Sisseelamine kujunes keerumisemaks, kui olime oodanud. Deposiit oli suur ja raha kulus nii, et isegi aru ei saanud. Olles vaid kuu aega linnas veetnud, olid pinged juba päris kõrgele kerinud: ei olnud tuju, motivatsioon kadus, koduigatsus oli suur ja emotsionaalselt oli küllaltki raske.

Aga kui septembris algas kool, hakkas vaikselt ülesmäge minema. Poole semestri pealt avastasime, et meil on sõbrad tekkinud ja üheskoos on päris mõnus endale ajaviidet leida, isegi kui linn midagi erilist ei paku.

Minu jaoks oli kindlasti ka eriala vaHerninghetamine see, mis tegi siin oleku palju paremaks. Kandideerisin alguses moe erialale, kuid peagisain aru, et see ei ole minu kutsumus ja vahetasin koolisiseselt kiiresti sellisele erialale nagu Retail Design and Management, millega olen igati rahul ja õnnelik.

Kui tagasi vaadata töö otsimisele, võin öelda, et olen õnnega koos. Nüüdseks juba ligi pool aastat tagasi saadud töökoht on super! Väike ja mõnusa disainiga kohvik, mille teine osa on pagarikoda, on üks parimaid töökohti terves meie linnas. Iga kord kui keegi jälle kuuleb, et ma seal töötan, teevad nad suured silmad pähe ja küsivad: “Kuidas? Kas sa oskad taani keelt või oled sa ainult köögis ja koristad?”. See küsimuse peale tekib mul alati hea tuju ja ütlen siira naeratusega: “Ei, teen kõike seda, mida minu kolleegidki – koristan, teenindan, teen süüa ja valmistan kohvi”.  Kui mõni aeg tagasi oma managerilt küsisin, et miks mind võeti siia tööle, kui ma taani keelt ei oska rääkida, vastas ta järgmist: “Sest sa olid kindlameelne ja töökas, nägid väga palju vaeva, et siia töökoht saada – ja see juba näitab midagi.”

Ka taani keele rääkimist on minu töökoht suuresti aidanud. Mu sõnavara ei pruugi olla nii lai, aga saan juba täitsa kenasti aru, mida minult töö juures tellistakse ja küsitakse. Taanlastest kolleegid vahepeal ikka küsivad, et kuidas see võimalik on, kuidas ma nii hästi hakkama saan 🙂

VIA Design photoHetkel teisel semestril olles käib paberimajandus ja kandideerimine nii vahetusprogrammile kui ka praktikale. Tundides on palju projekte ja koostöö tegemist. Eriala on huvitav, igati kütkestav ja motiveeriv.

Olen õnnelik, et tegin otsuse minna Taani õppima ja olen enda üle uhke, et ületasin nii palju takistusi ning ei ole siiani alla andnud, vaid olen aina rohkem kindlameelne ja motiveeritud.

_ _ _

Kui soovid, et Dream Foundation aitaks ka Sind välisülikoolidesse kandideerimisel, siis kirjuta: estonia@dreamfoundation.eu

Leave a Reply