Robert: minu Taanis õppimise kogemus

Taani1 (2)Pean ennast võrdlemisi koduseks inimeseks, kes pole väga suuri ning järske muutusi kunagi armastanud. Sellest tulenevalt võiks pidada üsnagi uskumatuks minu otsust minna Taani õppima. Sellest hoolimata on minus alati olnud teatav seiklusjanu, ilmselt ilma milleta poleks see otsus tulnud.

Natuke Taani otsuse tagamaadest. Kuni jaanuarini oli minu peamine siht minna õppima TTÜsse elektroenergeetikat. Siis aga sattus üsna juhuslikult minu Gmaili Dream Foundationi kiri välismaal õppimise võimaluste kohta, mis ootamatult hakkas mulle huvi pakkuma. Leidsin elektroenergeetika alternatiivina UCN-is (lahti kirjutatuna: University College of Northern Denmark) energia tehnoloogia 2-aastase AP programmi. Toona polnud ma veel sugugi kindel, kas lähen õppima TTÜ-sse või UCN-i ja lõplik otsus sai tehtud alles natuke pärast seda, kui minuni jõudis teade, et olen programmi sisse saanud. Otsus oli raske, kuna mõni aeg varem aprillis olin leidnud endale Eestis ka tüdruku. Taani mineku poolt olid muidugi argumendid, et taoline kogemus oleks tõenäoliselt ja kahtlemata minu senise elu suurim seiklus ja proovile panek, lisaks suur potentsiaalne eelis tööturul ning oskus lävida ja suhelda inimestega väga erinevatest kultuuridest/ rahvustest. Kuna minus siiski oli seesmine tahe minna, tegin otsuse teoks. Kui küsida, et miks just Taani, siis üks tähtsamaid põhjuseid oli tasuta kõrgharidus ning ka see, et Taanit peetakse üheks maailma õnnelikumaks riigiks. UCN-i energiatehnoloogia eriala valik tulenes peamiselt sellest, et see tundus toona lähim alternatiiv elektroenergeetikale TTÜ-s.

13268570_10204567779232879_6916735178394062451_o Õpingutest lähemalt. Energia tehnoloogia 2-aastases AP-programmis õpime erinevaid energiaallikaid ja –süsteeme, hoonete energia optimiseerimist ning energiasäästlikku, tõhusat ja jätkusuutliku disaini. Siia juurde kuuluvad ka ventilatsioon ja küttesüsteemid. Selle hariduse põhjal, eriti vastaval suunal edasi õppides on võimalik töötada väga erinevatel aladel energia ja energeetika valdkonnas. Neile, kes ei tea, mida AP-kraad tähendab, siis lahti kirjutatult tähendab see Academy Proffession Degree, mis sisuliselt on bakalaureusest madalam diplom, mis annab vastava kompetentsi töötamaks kindlas (ilma sinna juurde edasi õppimata tavaliselt üsna kitsas) valdkonnas. Õppetöö on Taani kolledžis küllaltki vabameelne ning võib pidada ka vähem rangeks ja kergemaks kui klassikalises Eesti ülikoolis õppimist. Otsest kohustust koolis loengutes käimiseks pole, kuigi see on tugevalt soovitatud. Puudumist võidakse jälgida ja see sõltub juba õppejõududest, kuid siiski on väidetud, et väga tihe puudumine võib viia ka suuremate probleemideni. Suurt rõhku pannakse grupitöödele ning ülesannetele, seega tiimitöö on väga oluline oskus, mida omada ja mis kahtlemata areneb õpingute ajal tunduvalt. Omast kogemusest võin öelda, et erinevatest kultuuridest pärit inimestega on ühest küljest ülimalt põnev ja lahe, kuid samas ka vägagi väljakutsuv tegevus. Ka aasta suurimad ning praktiliselt ainsad otseselt ja arvestatavalt hinnatavad tööd on 1908355_10209039932141496_6518759213108561301_nprojektid, mida samuti tehakse 3-4-liikmelistes gruppides. Nende kaitsmised lähevadki siin eksamitena kirja. Klassikalises stiilis eksameid, kus pannakse inimene neljaks tunniks laua taha paberil olevaid ülesandeid lahendama, minu õppeasutuses ei esine. Nagu üks meie õppejõududest ütles selle kohta, et päris elus ei juhtu viimast situatsiooni sisuliselt kunagi, vaid ongi vaja lahendada suurel skaalal esinevaid probleeme teiste inimestega koostöös. Selles mõttes võib öeda, et taoline õppestiil valmistab meid päriselus hakkama saamiseks ehk paremini. Kusjuures esimese kahe projekti puhul loositi grupid, samuti imiteerimaks reaalset elu, kus me tihti ei saa oma kolleege ise valida. Alles viimases praegu kaitsmisele minevas lõppuprojektis anti meile endale valida, kellega koos töötada. Kolledžites on tähtis roll ka praktikal, mis toimub AP-kraadi puhul neljandal semestril; ning kui on plaan peale seda teha top-up, et saada bakalaureuse kraad, siis lisaks ka selle viimasel semestril on praktiline osa, kus on vaja töötada ettevõttes oma erialal 3-4 kuud.

Pisut elust Taanis kooliväliselt. Tudengi jaoks on see ilmselt vähemalt sama oluline kui elu koolis. Osaleda saab tudengiorganisatsioonides nagu AIESEC ja Euroopa Noored, millest olen ise ka osa võtnud ja võin soojalt soovitada. Loomulikult on veel palju teisigi põnevaid variante, sõltuvalt inimeste huvidest, samuti üritusi ja muid tegevusi, milles kaasa lüüa. Isiklikult ma ennast suureks peo- ega ööloomaks ei pea, kuid vähemalt Aalborgis ja ilmselt ka ükskõik kus mujal Taanis, ka need tudengid millestki puudust tundma ei peaks. Ööelu on siin vilgas. Näiteks Aalborgis on tänav nimega Jomfru Ane Gade, kuhu on kokku koondatud kõikvõimalikud klubid, baarid ja lokaalid stripp-klubideni välja. Lisaks on Aalborgis Studenthause ehk õpilastele suunatud klubi-baar, kus toimuvad ka lauamänguõhtud ja erinevad kontserdid.

DSC_0053Mis hindadesse puutub, siis on Taani loomulikult võrdlemisi kallis koht elamiseks ja hinnad kohati soolasemad kui Eestis.
See siiski ei tähenda, et Taanis olemist saavad endale lubada vaid rikaste võsud. Suurt rolli mängib ka see, kuhu Taani õppima minna. Pealinnas Kopenhaagenis on elu loomulikult kallim, samas kui Aalborgis, mis on Taani suuruselt 4. linn, on elu märksa odavam. Isiklikult majandan võrdlemisi säästlikult ning tulen kuus ligikaudu 500 euroga toime, mis on ligikaudu 3450-3500 Taani krooni. Suureks abiks on loomulikult töö leidmine. Esiteks on miinimumpalk kordades suurem kui Eestis küündides 15 euro kanti ja teiseks: töötades 10-15 tundi nädalas on võimalik taotleda endale SU tudengitoetust, mis on ligi 750 eurot. Seda makstakse kõigile Taani tudengitele niisama, kuid rahvusvahelistele tudengitele ainult siis, kui nad töötavad osalise koormusega (teatud kindel arv tunde). Töö leidmine pole küll alati kerge ja tihti käib tutvuste kaudu, seega tiheda sõprade võrgustiku leidmine võib olla kasulik. Ning need, kes tõeliselt tahavad tööd leida, seda ka tavaliselt leiavad. Kui on plaan jääda Taani kauemaks kui aastaks-paariks on väga soovitatav minna Taani keele kursustele, mis aitab ka töö leidmisel ja on hädavajalik, kui plaaniks on oma elu Taani riigiga tugevamalt siduda. Üürihinnad sõltuvad samuti nii linnast, kus õpid kui ka sellest, kui kaugel koolist elada. Ise elan lühikese maa kaugusel kesklinnast ning 3 km kaugusel oma kooli hoonest ja maksan 11m2 toa rendi eest majas 1950 Taani krooni koos internetiga, mis on ligikaudu 260 eurot. Maja on korralik, koos jagatava kõik-vajalikud-asjad-olemas köögi kui ka duširuumiga – seega elukohas ma millestki otseselt puudust ei tunne. Kõik muidugi sõltub asjaoludest ja elukoha hind võib olla ka omajagu kallim, kuid samas on ka neid, kes elavad odavamalt ära. Transpordiks on minu hinnangul parim ja soodsaim variant ratas, kuigi paljud kasutavad igapäevaselt ka bussi. Olgu öeldud, et ratta kasutamiseks on Taanis väga soodsad tingimused ja liikluses sellega palju arvestatud. Samas maksab ratta turvalisusele suurt rõhku panna, sest vargused pole sugugi haruldased ning ka minu esimene ratas varastati pisut aega tagasi.

DSC_0059

Taanlased ise on toredad inimesed, kes on reeglina väga abivalmid, kuigi esmapilgul pisut kinnised; neil on ka iseäralik huumorimeel, kus must huumor ja sarkasm on üsnagi olulisel kohal – vähemasti minule tundub nii. Endal suurt kultuurišokki polnud, kuigi mitmed väidavad ka selle küüsi sattumist. Mis küll on esinenud, on koduigatsus ja igatsus oma tüdruku järele. Siit ka väike mõtteaine suhtes olevatele inimestele, et kaugsuhe paneb suhte tõeliselt proovile. Ometigi see ei peaks saama probleemiks, kui suhe on tugev ning väga hea oleks variant kui kallim saab tulla sinuga kaasa.

Soovitatav on õppida taani keelt vähemalt neil, kes plaanivad olla Taanis pisut pikemat aega. Isiklikult ma sellega enam ei tegele, sest plaanin naasta Eestisse peale AP-d, kuigi alguses õppisin seda.

Soovitan välismaal õppimise kogemust. Ühest küljest on see hea võimalus muuta end tööjõuturul konkurentsivõimelisemaks nii teadmiste kui keeleoskusega. Kuid ehk veelgi olulisem on, et see kogemus laiendab silmaringi, muudab kiiremini iseseisvaks ning on ilmselt üks põnevamaid ja seiklusterohkemaid aegu nooruses. Samuti muudab välismaal elamine ja rahvusvahelises seltskonnas õppimine sind teistele kultuuridele avatumaks ja vormib sallivamaks inimeseks. Kindlasti soovitan selle enda jaoks esmalt läbi mõelda, et mis põhjusel ja mida õppima tullakse. Ja kuigi välismaal õppimine on väga tore ja seikluslik kogemus, siis ma loodan, et suur osa neist, kes sinna lähevad, siiski naasevad ka hiljem kodumaale, et oma uute kogemustega panustada oma kodumaa arengusse.

Leave a Reply