Laura: Groningen? Fine Art?

Olen Laura ja pärit Tartust, kuid nüüdseks elan Hollandis Groningeni linnas. Õpin Hanze Ülikoolis (Hanze University of Applied Sciences) Fine Art erialal ning käsil on hektel 3.aasta teine semester. Enne Hollandisse suundumist lõpetasin Tartu Kunstikoolis graafilise disaini, pärast mida oli soov jätkata õpinguid – ning miks mitte siis juba välismaal!Laura blogi 8

Elamine Hollandis

Olen Groningenis elanud 5 erinevas kohas: õpilasmajas, stuudiotes, korteris ja nüüd üürin ajutiselt soodsa hinnaga stuudiot teenusepakkujalt, mis tegeleb müügis või kasutuselt maas elamupindade vahendamisega. Kui hakkasin otsima elamiskohta Groningenis, siis ülikooli poolt pakutavatele ühiselamutele olid üüratud järjekorrad ning kooliaasta alguses olid nii mõnedki kursakaaslased esimese kuu jooksul sunnitud veel hostelis tuba üürima. Soovitan elukoha leidmisega tegelema hakata julgelt juba siis, kui saad vastuse, et oled ülikooli vastu võetud ja otsus kindel. Üürikohta otsides on väga populaarsed facebooki grupid nagu: “Free housing announcements in Groningen”, “Students rooms Groningen”, “Roommate Groningen” jne., nendest enamus ka ilma maakleritasuta. Kuid sellega on ka teatud riskid. Ei soovita raha enne kellelegi ära saata, kui sa pole kindel, et su elamiskoht reaalselt ka olemas on. Teine viis, kuidas leidsin ka väga kena stuudio, oli läbi kamernet.nl-i, kus peab küll väikese summa veebilehe kasutamise eest maksma, kuid on organiseeritum kui läbi Facebooki gruppide. Elamiskoha eest majas/korteris koos teiste tudengitega tuleb arvestada kuskil 300 euroga, isikliku stuudio puhul kuskil 600 euroga.

Kuidas ära elada? Kohalik kultuur ja Groningeni linn

laura-blogi-1

Kuna Groningen on see kummaliselt isoleeritud linnake põhja Hollandis, siis võrreldes lõunahollandlastega kirjeldavad kohalikud tihtipeale ennast introvertsema ja vaiksemana. Sellevõrra on ka kindlasti raskem leida töökohta ilma hollandi keele oskuseta, kui näiteks Amsterdamis. Ega muud soovitust pole kui paksu nahka, püsivust ja järjekindlust. Ning kui plaan veidi kauemaks jääda, võib mõelda ka keeleõpingutele, kindlasti aitab see kaasa tööd otsides.

laura-blogi-2

Ka kolimine käib jalgrattaga

Üks lisakulutus, millega võiks arvestada, on jalgratas. Kui aga mööblit tarvis, siis lisaks suurtele ketipoodidele armastavad kohalikud ka second hand kauplusi. Üheks suuremaks ketiks on näiteks Mamamini. Jällegi, ka Facebookis on olemas grupid, kus antakse kõiksugu mööbilt jms ära mõne euro eest või ka täitsa tasuta.

Nagu mainisin, siis siinsed kohalikud näevad ennast läänehollandlastega (tegelikult lõunahollandlastega) võrreldes reserveeritud, kinniste ja eriti töökatena. Tulles Eestist, on minu arusaamine kinnisest ja tõsisest inimesest veidi teistsugune ning leidsin nii mõnigi kord ennast olukorrast, kus üritasin enda suhtumiselt olla avatum.

Hollandlaste kohalik söök on lihtne, suur osa sööki käib läbi fritüüri (bitterballen, oliebollen, kibbeling), lisaks sellele ka toores heeringas, kartupudru sarnane stamppot, stroopwaffel ning hernesupp snert. Hollandlastele on tugevalt omane turu-  ja laadakultuur. 3 korda nädalas on Groningenis turupäev Vismarktil kesklinnas, kus võimalik osta kõige värskemat ja odavamat kaupa. Kui on soovi elada veidi enam läbimõeldult – nii majanduslikult kui ka “roheliselt”, siis see on see koht, mis pakub meeldivat alternatiivi suurtele kauplusekettidele.

Groningeni kui linna ise võrdleksin veidi Tartuga, küll kaks korda suurem, on linn pidevalt õpilastest pungil ja õpinguteks täpselt paraja suurusega. Piisavalt suur, kus väljas käia, kuid piisavalt väike, et kõik kohad jäävad rattasõidu kaugusele. Ja just rattasõidu kaugusel. Hollandalastest sõbrad pajatanud, kuidas vanemad neid lapsest saati iga ilmaga ratta otsa pannud ja kooli poole teele saatnud, sadagu või pussnuge! Nii mõnelgi ei jäänud teekond vaid mõne kilomeetri vaid paarikümne kilomeetri pikkuseks. Sellest tulenevalt näevad enamus kohalikest välja tervisest pakatavad ja elujõulised. Väga motiveeriv on näiteks näha 90-aastast vanaprouat ratta otsas, küll siis juba abiratastega!

laura-blogi-3

Üsna suur järv Groningeni linnas “Paterswoldsemeer”, kus hea ilma korral võimalik grillida, ujuda või sporti teha

laura-blogi-4

Linnas jalutab ringi väga palju kasse, kuid kodutuid loomi põhimõtteliselt pole.

laura-blogi-7

Mõnusad alleed spordi tegemiseks

laura-blogi-6

Grote Markt

Ülevaade koolist ja õppesüsteemist

Need olid ka täpselt minu küsimused, enne kui lennukisse enda kohvrid vedasin ja ootusärevalt tundmatuse poole liikusin. Olles eelnevalt Tartu Kunstikooli ära lõpetanud, siis pean ütlema, et siinne kogemus ja õppesüsteem on 180 kraadine kannapööre.

Academie Minerva on rakenduslik kõrgkool ning õpingud kestavad kokku 4 aastat. Kool on varustatud lisaks individuaalsetele stuudiotele ka mitmete töötubadega (metallitöökoda, puidutöökoda, plastmassi töökoda, prinditöökoda, erinevad pimikud, fotostuudio, videostuudio, maalitöökoda, kipsi töökoda ja Digital Arts Lab). Õpilasel on võimalik erinevate töökodade vahel laveerida ning iseseisvalt töötada. Töökodades on abiks juhendajad, kes aitavad praktiliste küsimustega. Esimesel õppeaastal on tudengil rohkem survet avastada ja proovida erinevaid meediume ning alles järgnevatel aastatel oodatakse õpilaselt spetsialiseerumist. Mu enda eelistatud meedium on tavaliselt fotograafia ja videoinstallatsioonid, kuid see ei tähenda, et ma ei võiks teistes töökodades toimetada. Eile näiteks tulin raamatuköitmiskursuselt, kuna on vajadus teha mõned artist book`id.  Mida kõrvalt näen, on see, et multidistsiplinaarne õppesüsteem on suurepärane alus uute ideede, materjalide, koostöö ja tulemuse tekkeks.

Teine suur erinevus on õppejõud ja õpilased. Kogu õppetöö käib inglise keeles, ning suur osakaal on rahvusvahelistel tudengitel. Suur erinevus on õpetajate ja õpilaste vahelises suhtumises. Õpetajad lähevad igale õpilasele personaalselt ning julgeks öelda, et nad võtavad õpilast kui tulevast kolleegi. Aga see pole ainult ühepoolne teadmiste jagamine. Saan täiesti aru, miks mitmedki õppejõud hea meelega siinses ülikoolis õpetavad: just see meeletu õpilaste poolne energilisus, pealehakkamine ja julgus eksperimenteerida. Suurim erinevus õppejõudude ja süsteemiga seoses on, et siin pole õppejõudude eesmärk niivõrd enda tehniliste oskuste edasi andmine, vaid tudengi suunamine läbi diskussionide erialale ja teele, mis talle kõige rohkem sobib. Innustatakse õpilast leidma enda käekirja, vormi ja kindlasti ka sisu. Kui õpilane on motiveeritud, siis tehnilised oskused tulevad aja jooksul nii või naa. Sellest tulenevalt õppevorm ise on üpris vaba, peab olema palju pealehakkamist ja tahet, ning siis on õppejõud väga vastutulelikud. Ütleks siin kohal, et kuidas küla koerale, nõnda koer külale.

Minu soovitus tulevasele Hollandi elanikule: Ole uudishimulik ja avatud ning võid üllatuda, kui palju inimesed sinuga jagada tahavad!

_ _ _

Siin ka väike Groningeni linna tutvustav videoklipp, mille on tehtud Dream Foundationi praktikant Julia, kes on pärit Hollandist ning tema õpib samas kooli kus Lauragi: Hanze University of Applied Sciences. 

Leave a Reply