Silva: Kui kindel siht on silme ees, jääb üle vaid tegutseda!

 

Tere! Olen Silva, pärit Viljandist, kuid nüüdseks juba kolmandat aastat Hollandi elanik. Esimene külastus Hollandisse sai aga tehtud aastaid varem, kui sõber kutsus Amsterdami külla. Mäletan veel selgelt neid emotsioone mis mind valdasid, kui positiivne kogemus mul jäi sellest riigist. Lõputud kanalid, vuravad jalgratturid ja muretu õhkkond lummasid mind niivõrd, et ei läinud kuigi kaua kui mulle oli selge, et ma tahan siia riiki tagasi tulla, aga siis juba pikemaks ajaks.Silva foto 1

Aastal 2011. alustasin ma turunduse õpinguid Tallinna Majanduskoolis, kuid mul oli selge, et vähemalt aastaks on soov ka välismaal õpinguid jätkata. Holland oli mul sihtkoha valik number üks ja nii ma hakkasingi sihikindlalt erinevaid variante uurima, kui ma ühel päeval sattusin Dream Foundationi koduleheküljele. Sealt edasi läks juba kõik väga sujuvalt ja kiirelt. Valituks sai BBA Marketing, kuna see programm on top-up, ehk vaid (maksimum) kaheaastane õpe, mille kriteerium on, et kaks-kolm aastat on eelnevalt turunduse õpinguid läbitud bakalaureuse tasemel. Nii täpselt oligi minu olukord, kolmas aasta sai Majanduskoolis lõpetatud ja edasi jätkasin oma õpinguid juba Saxion University of Applied Sciences nimelises kõrgkoolis, Deventeris.

Liitu meie uudiskirjaga, et olla esimene, kes meie uutest blogilugudest kuuleb!

Oli kindlasti asju, mida ma enne tulekut ei teadnud, nagu näiteks: kes on minu kursusekaaslased, mis on klassiruumi dünaamika, kas ma ikka saan hakkama ainult inglise keele rääkimisega või on mul tarvis ka Hollandi keelt teada – eriti silmas pidades töö leidmist kooliõpingute ajal. Küsimusi oli veel ja veel, kuid olin kindel, et ma saan hakkama. Enne tulekut olin aga vaid nii palju ettevalmistusi teinud, et oleks katus pea kohal. Minu väikese toakese üür oli 270€ kuus, mis on võrdlemisi odav. Üldiselt peab Deventeris välja käima €300 – €350, Saxioni õpilaskodu toa eest lausa €500 kuus. Õpilaskodu pluss on aga muidugi see, et sul on kaasaegne elamine, vinge seltskond, kellega koos on kindlasti kergem uude keskkonda sisse elada ning kesklinna ja kooli on vaid 5 min jalgrattaga. Kuigi ma ise õpilaskodus ei elanud, sai seal igapäevaselt palju aega veedetud, kuna enamus sõpru, keda ma Saxion HOI nädalal (tutvustav nädal) esmakordselt kohtasin, elasid just seal. Minu esimene soovitus olekski see, et ära saabu riiki mitte päev enne kooli algust, vaid ikka siis, kui kool enne loengute algust sisseelamise üritusi korraldab, sest just HOI nädalal leidsin meeletult palju sõpru, kes kohe kindlasti minu õpingute kogemust rikastasid!

Silva foto 2

Minu väike tuba

Silva foto 3

Saxion HOI nädal

Silva foto 4

Esimesed sõbrad leitud, Saxion HOI nädal

Saxion UAS on rakenduslik ülikool, mille campus`ed asuvad kolmes Hollandi linnas, milleks on: Deventer, Enschede ja Apeldoorn. Mis mulle oma kooli juures Deventeris meeldis, oli selle suurus: piisavalt suur, kuid samas ka niivõrd väike, et vähemalt nägupidi tunda pea kõiki õpilasi ja õppejõude. Minu klassi suuruseks oli 20 inimest ja klassikaaslasteks noored, kes olid igast maailma kandist kokku tulnud, nagu Ukraina, Venemaa, Läti, Prantsusmaa, Itaalia, Hiina, Korea, Vietnam ja Kolumbia. Seega ümbritses mind väga erineva kultuurilise taustaga seltskond, mis kindlasti rikastas minu maailmapilti. Teadaolevalt olen mina aga veel ainus eestlane, kes Saxioni kooli (vähemalt Deventeris) oma jalga on tõstnud. Väga auväärne ja eriline tunne!

Silva foto 5

“TERE TULEMAST” Saxioni kooli seina peal täitsa olemas

Õppejõudude eripäraks Hollandis on nende suhtumine õpilastesse – niivõrd vaba ja võrdväärset kohtlemist näiteks Eestis ei ole. Õpetaja on pigem sõber, kelle juurde võib iga murega minna ja kes kutsub enda juurde koju grillipeole. Muidugi aga ei lase õppejõud endale pähe istuda: kindlad kriteeriumid, nagu näiteks tähtajad, on paika pandud ja kes neist kinni ei pea, saab otsekohese noomituse.

Õppeprogramm nägi ette palju grupitöid, mis pani minu meeskonnatöö ja loomevõime oskused viimseni proovile. Väga palju tuleb õpilastel ise välja nuputada, kindlaid step-by-step juhiseid ette ei anta, vaid õppejõud julgustavad õpilastel ise teha loovaid ettepanekuid. Selline vabadus sai üldjuhul ka suurimaks väljakutseks, kuna näiteks ukrainlase mõttemaailm on hoopis teine, kui seda on Koera või Vietmani õpilasel – kesktee leidmiseks kulus üksjagu aega ja käiku tuli panna kõik väitlemise oskused, et oma sõna maksma panna. Lõppkokkuvõtteks muidugi kõik alati laabus ja iga eduka grupitöö lõpetuseks sai ka üks korralik tähistamine peetud.

Deventer on suuruselt võrdlemisi väike linn, elanikke umbes 97,000 inimest, millest pea 2,400 on õpilased. Võluvaim osa Deventerist on kindlasti selle vanalinn oma väikeste poodide ja tänavatega.

Silva foto 6

Deventeri kitsad ja romantilised tänavad

Silva foto 7

Deventeri keskväljak

Vaba aega saab Deventeris sisustada erineval viisil: näiteks jõe ääres piknikku pidades, jalgrattaga sõites või kinno minnes. Minu kooliajal toimus igal teisipäeva õhtul linnas õpilastele mõeldud pidu, mille puhul oli ka nädala keskel linn paksult inimesi täis. Saxion korraldab samuti erinevaid üritusi, nagu näiteks kinoõhtuid, kokandusõhtuid, spordivõistlusi ja tantsutunde.

Töö leidmisega õpingute ajal on lood sellised: kes otsib, see leiab. Peale esimest kuut kuud Deventeris hakkasin ma kooli kõrvalt tööl käima ühes kohalikus lihavabrikus, kus minu tööülesandeks oli pakendatud lihatoodete liini pealt kasti asetamine. Minu töökaaslasteks olid Saxioni teisedki välisõpilased või siis poolakad. Kindlasti on hollandi keele oskus vähemalt algtasemel töö leidmisel väga kasulik, kuid üldjuhul saab ilusti lihttööd ka vaid inglise keele oskusega leida, kuna hollandlased ise on väga head inglise keele rääkijad. Tööl sai käidud keskelt läbi kolm korda nädalas peale koolipäeva ja töötunni palgaks oli 10,33€, mis maksti mulle iga teisipäev. Selline sissetulek võimaldas mul ilusti ära elada ja isegi kõrvale panna.

Silva foto 9

Bakalaureusekraad turunduses omandatud!

Tänaseks on mul bakalaureusekraad turunduses omandatud ja Deventeri linnast olen ära kolinud, kuid elan endiselt Hollandis. Hetkel õpin usinalt kohalikku keelt, kuna on plaan jäädavalt siia elama asuda. Lisaks on tööturg palju avatum, kui on keel suus. Jah, Hollandis on palju rahvusvahelisi ettevõtteid, kuid elu peale kooli lõpetamist on karmi reaalsust näidanud, sest konkurss nendele töökohtadele, mis eeldavad vaid inglise keele oskust, on tihe. Seega minu viimane soovitus on kindlasti alustada hollandi keele õpingutega nii varakult kui võimalik, seda eriti kui on kindel soov püsivamalt siia elama jääda ja peale õpinguid valutumalt tööd leida.

Et elust ja ilmast Hollandis rohkem teada saada, soovitan ma külastada lehte dutchreview.com , mis annab laia ja sageli humoorika ülevaate kõigest, mida elu siin endast ette kujutab.

Lõpetuseks üks keeleline harjutus:

Silva foto 10

Jah, “arbeidsongeschiktheidsverzekering” on sõna mida hollandlased ilma igasuguse raskuseta veatult välja vuristavad

_ _ _

Sina võid olla eestlane nr 2, kes õpib Saxionis. Kandideerimiseks võta meiega ühendust: estonia@dreamfoundation.eu 

Leave a Reply