Laurel: välismaale õppima minek oli suur eneseületus aga nii seda väärt!

Mina olen Laurel. Enne välismaale õppima asumist elasin ja õppisin kogu oma elu väikeses Saku vallas, mis oli küll väga meeldiv ja kodune, aga hoidis mind suuresti mugavustsoonis. See mugavus aga lõppes, kui tegin kindla otsuse minna välismaale õppima ning suur valikute ja otsuste jada algas. Oli küll palju-palju mõtlemisainet, aga lõppes see nii, et 2017 septembris asusin õppima Inglismaale, Bradfordi ülikooli Psychology with Counselling erialale. Long story short: suur eneseületus, aga nii seda väärt!

kaanefoto_preview

Mõte minna välismaale õppima oli mul kogu aeg peas olnud, kuid otsus see päriselt ette võtta jõudis minuni alles 2017. aasta veebruaris. Kuulsin paari klassikaaslase kaudu Dream Foundationist, seega mõtlesin, et pöördun selguse ja abi saamiseks ka nende poole. Nendelt saadud konsultatsiooni põhjal hakkasin järjest läbi elimineerimisprotsessi kõrvaldama valikuid, kuni lõpuks jäin University of Bradfordi (UoB) juurde pidama. Kuna mu ülikooliotsus jäi aga niivõrd hilja peale, polnud mul enam võimalust minna koole oma silmaga üle vaatama. Igal pool aga lugesin ainult, kuidas oma silm on ikka kuningas ja peab minema ise kohale, et õiget otsust teha :S See oli parajalt hirmutav, aga siit tuleb ka minu soovitus: enne otsuse tegemist kindlasti uurida ja lugeda koolidest võimalikult palju ning võimalusel kohal käia, aga kui viimane pole võimalik, siis pole veel maailma lõpp.

Eelkõige meeldis muidugi siin pakutav psühholoogia kursus koos nõustamisega, mis tundus mulle täpselt sobilik eriala ning mida mujal ei leidunud pakutavat. Tugevat mõju avaldas veel see, kuidas võrreldes teiste ülikoolidega suutis UoB kohe jätta sellise meeldiva, welcoming mulje nii veebilehe, videote kui ka foorumikommentaaride põhjal. Ülikooli poolt pakutav eriala, muud positiivsed küljed ja hea sisetunne kõik kokku pannes saigi valik tehtud ja oli aeg end valmis panna!

Siit hakkas see reaalne osa – oli aeg valmistuda iseseisvaks täiskasvanu eluks. Hakkas kohale jõudma, et pean mõtlema uue pangakonto avamisele, uue telefoninumbri ja telefonipaketi saamisele, uue elukoha otsimisele, sinna elukohta tekkide-kööginõude-pesuresti ostmisele jne jne. Aga ma ei ole täiskasvanu, vaid lihtsalt 18-aastane neiu, kellel pole õrna aimugi mis ta teeb?! See üleminek oli päris hirmutav, aga kõige parem nõuanne, mis ma oskaks anda, on võtta üks asi korraga ja küll lõpuks saab kõik tehtud. Tasub ette mõelda ja uurida veidi, mis võimalused on ning millega arvestada, aga kindlasti ei ole vaja meeletult ette muretseda. Mitmete asjadega tuli abiks ülikooli international team, kelle kaudu sain näiteks pangaasjad aetud ning loomulikult veel teiste kohalike õpilaste kogemused ja soovitused. Siinkohal toon kindlasti välja oma korterikaaslased – 5 britti, kellega mul on meeletult vedanud! Tänu neile on mul parem arusaam Inglismaast ja inglastest. Nad on üks väga abivalmis, vaba suhtluse ja musta huumoriga rahvus – tõesti ägedad inimesed! Lisaks muidugi suheldes kõigi teiste rahvusvaheliste õpilastega, õpid nii palju varem tundmatutest kultuuridest, nende sarnasustest ja erinevustest. Seega sõpru ja tuttavaid leidub nüüd üle kogu maakera, sõna otseses mõttes!

Olles juba Bradfordis sisse elanud, võin anda kiire ülevaate ka linnast ja ülikoolielust. Bradford ise võib alguses olla veidi ehmatav, sest tegu ei ole vaikse mõnusa linnakesega, mida Inglismaalt esialgu ootaks. Tegu on siiski 500 000+ elanikuga kunagise industriaallinnaga. Siin leidub kahtlasi linnaosi, mida tasuks vältida, kuid ka korralikke linnaosi, mis on väga mõnusad. Samuti on siin väga mitmekesine rahvastik ehk esindatud on erinevaid (peamiselt Edela-Aasia) kultuure, mis on eestlastele midagi väga teistsugust, aga tegelikult ei midagi õudset. Lisaksin, et see on kaasa aidanud kõvasti siinsele toidukultuurile, mis on meeletult hea! Bradfordi teatakse kui Inglismaa curry pealinna, aga toite leiab siin nii inglise, india, hiina, itaalia, ameerika ja veel paljudest köökidest. Kokkuvõtteks olen enda tuttavatele linna kirjeldanud nii: pole ideaalne, pole kõige hullem – igal suuremal linnal on head ja vead.

Ülikooli osas panin sisetundega väga täppi! Tegu on tõsiselt meeldiva ja toetava kooliga, tunnen end siin suurepäraselt! Ülikooli linnak on väga kena, modernne ja turvaline, samuti sinna kuuluv õpilasmajutus The Green, kus praegu elan. Nagu ka linnaku nimi, on kogu ülikool tuntud oma rohelise ja jätkusuutliku mõtlemise ja selle propageerimise poolest, mis minu arust on väga mõistlik ja positiivne väärtus, mida edendada. Veel väärtustatakse siin väga tööalast konkurentsivõimekust (inglise k. employability), millest tuleneb ka kooli moto Making knowledge work. Samuti on seda tugevalt märgata minu kursusel, kus on palju sisse toodud erinevaid võimalusi ja seminare, mis suunavad juba karjäärile mõtlema ning aitavad arendada me tööalast võimekust. Seega mina leian, et kooli väärtused on hästi paigas ja nendele püüdlemine ja edusammud on märgatavad.

University_of_Bradford_Richmond_24_April_2017_01_preview

Õppimise osas oli mul tõsiselt palju kartusi: ei teadnud kas ikka saan hakkama ülikooli tasemel õppimisega, veelgi enam uues keskkonnas, teises keeles ja täiesti üksi. Tegelikkuses avastasin, et õppekoormus siin on üllatavalt rahulik, vähemalt minu kursusel. Ma ei oska küll öelda teiste koolide kohta, aga koolis käin 4 päeva nädalas, üks moodul ehk õppeaine päeva kohta ja maksimaalselt 3 h ning otseselt „kodutöid“ eriti pole. Eks ikka käin iseseisvalt materjale läbi, teen konspekte ja loen juurde, aga ei ütleks, et see on midagi väga keerulist. Pingeliseks läheb pigem siis, kui koolitööde tähtajad hakkavad lähenema. Siis kipun natuke stressama ja veetma pikki päevi raamatukogus (mis muide on avatud 24/7 ning muutub üllatavalt päris meeldivaks paigaks), aga eks see on mu enda õpiharjumustes kinni. Lisaks õpingutele on siin palju erinevaid societies ja clubs, millega tegeleda väljaspool õppetööd. Kuna Eestis tegelesin pikalt tantsimisega, liitusin siin ühe suurepärase tantsu society-ga Infuzion, kus olen kohtunud paljude ägedate inimestega, meeletult arendanud oma tantsuoskusi ja järgmisel aastal proovin  isegi tiimi juhtkonda saada (midagi, mida ma muidu elusees poleks ette võtnud)! Uus keskkond on ikka niivõrd värskendav, et oled automaatselt avatud suuremale arengule.

IMG_6342_preview

Kokkuvõttes ütleksingi, et olen siin nii-nii-nii palju arenenud. Näen tõusu loomulikult enda teadmistes ja akadeemilises võimekuses, kuid eelkõige oma personaalset arengut. On olnud meeletult palju positiivseid eneseületusi, kogemusi ja mälestusi aga omajagu ka raskemaid, negatiivseid hetki. Siiski olen neist kõigist meeletult õppinud, nii iseenda kui välismaailma kohta ja see areng poleks kindlasti olnud nii märkimisväärne, kui ma poleks tulnud välismaale ülikooli. Seega nagu alguses ütlesin, suur eneseületus aga nii seda väärt! Ja selle tegemine läbi Dream Foundationi muutis kogu protsessi palju selgemaks ja lihtsamaks, sest kõige parema ettevalmistuse ja ülevaate saab läbi teiste kogemuste. Seega julgustan kõiki mõtlema välismaal õppimise peale ning küsimuste puhul vabalt ühendust võtma! 🙂

Leave a Reply