Cameron: tudengielu on üleminek ühest elu etapist teise

Tere! Mina olen Cameron. Olen 19-aastane ja pärit Tallinnast. Alates 2017. aasta septembrist olen ka Worcesteri Ülikooli tudeng ning õpin seal kombineerituna teatri ja psühholoogia erialal. Suur tänu Dream Foundationile abi ja toetuse eest, nad tegid keerulise kandideerimisprotsessi mulle palju lihtsamaks ja arusaadavamaks. Südamlikud tänud ka minu perekonnale, kes on mind alati toetanud. Pool aastat on nüüd Inglismaale tulekust mööda lennanud ja õppinud olen nii mõndagi.

Päevad enne lahkumist olid rasked, tekkisid mitmed mured ja kahtlused. Kell 5 hommikul lennujaama minna oli emotsionaalne, sest tuli ju perega hüvasti jätta pikaks ajaks. Aga päev hiljem olin juba Worcesteris, väikeses linnas, kus on vaikne ja ilus. Jõgi voolab keskelt läbi, kaunis loodus lähedal. Inimesed on siin abivalmid ja sõbralikud, tunnen ennast turvaliselt ja vastuvõetuna.

Miks just Worcesteri Ülikool? Nagu mainitud, linn on väike, rahulik, turvaline ja ilus loodus on lähedal. Malvern on kohe kõrval, kus saab mägede otsa ronida, vaated seal on üliilusad. Worcesteri keskel on imeline suur katedraal. Seda on näha peaaegu kõikjalt üle terve linna ning see on justkui Worcesteri sümbol. See ei ole ainuke huvitav arhitektuuri näide, on ka veel vanaaegseid tänavaid, mis viivad tagasi 15.sajandisse. Kindlasti oli väga oluline, et antud University of Worcester pakkus mulle just sellise ainulaadse õppekavaga kursust, mida soovisin. Peale selle on seal tudengitele toetus, abi ja info alati kättesaadavad. Igal ajal kuulatakse muresid ja antakse head nõu, saadakse aru, et välismaale kolimine võib olla emotsionaalselt raske. Ning sellele kõigele lisaks jagab ülikool ülejäänud linnaga üht Euroopa suurimat raamatukogu: ”The Hive”. Seal on üle veerand miljoni raamatu, mitukümmend arvutit, kohvik ning arhiiv. Raamatukogu hiirvaikne neljas korrus on ideaalne koht, kus lugeda, kirjutada ja uurimistööd teha.

Cameroni blogi 5

Ülikoolielu esimesed nädalad olid pingelised, üllatusterohked aga ka põnevad. Enne kooli algust oli paar nädalat aega kohaneda iseseisva eluga ja leida endale sõpru. Seega on algus tõeline seiklus ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Iga päev toimus mõni üritus, kus on võimalik sotsialiseeruda. Introvertidele või tagasihoidlikele võib ta olla ebamugav, aga lihtsamaks teeb asjaolu, et teised on samas olukorras. Enamikel uutel õpilastel on soov tutvuda ja suhelda. Ühikas elamine on sõprade leidmiseks samuti hea võimalus, sest seal on niisamuti mitmeid, kes võib-olla ei tunne mitte kedagi. Usun, et tuleb olla avatud mõtlemisega, proovida uusi asju (isegi kui kõike tundub alguses liiga palju) ning jääda iseendaks.

Iseseisev elu ei tähenda ainult poes käimist, pesu pesemist ja koristamist, vaid see tähendab ka oma aja planeerimist. “To-do list“ on hädavajalik, kalender ja rutiini ajakava niisamuti. Kõik tööd, millega vanemad võisid varem aidata, on nüüd õpilase enda kohustus. Päevad tuleb ära planeerida: millal ma esseed kirjutan, millal poes käia, millal trenni minna, millal ma välja lähen? Ülikool annab hea võimaluse  see oskus omandada, ka edaspidises elus on ju ajaplaneerimist vajalik rakendada.

 

Siis on muidugi ka akadeemiline pool. Keskkool ja ülikool on selles mõttes nagu mesi ja supp. Kui keskkoolis kestavad tunnid iga päev 8.15-16.00, siis ülikoolis algavad tunnid tavaliselt umbes keskpäeval ja kestavad paar tundi ja mitte igal nädalapäeval. See oli mulle suureks üllatuseks. Alguses tundus, et on palju vaba aega, ent kiiresti sain aru, et see aeg on jäetud suuresti iseseisvaks õppimiseks. Tuleb lugeda palju, kirjutada veel rohkem ja muidugi peab sealjuures viitama allikatele (mitte vikipeediale!). Uue õppesüsteemiga tuleb harjuda, ent kui osata oma aega planeerida ja nautida oma eriala, on õppetöö meeldiv. Raskuste korral on ülikoolis toetus olemas: iga mure puhul on keegi, kellega rääkida ja kes oskab nõu anda.

Muidugi on ülikoolil ka oma lõbus pool! Kui klubis kell 3 öösel tantsida ei meeldi, on võimalus liituda näiteks mõne spordiklubi või huviringiga, mida kutsutakse “societies“ – ning valida saab üle saja erineva variandi vahel. Kõigile on midagi! Mina julgustan pea ees vette hüppama ning tegelema millegagi, millega pole kunagi varem kokku puutunud. Ise liitusin poksimise ja vehklemise klubidega. Kummagagi pole  varem tegelenud, aga just need uued kogemused loovad tõeliselt ägedaid mälestusi ja muidugi aitavad ka sõpru leida, enesekindlamaks saada ja ka füüsiliselt ennast proovile panna.

Cameronblogi

Tudengielu on üleminek ühest elu etapist teise. Nii palju uut toimub ja kõik see tuleb kasuks. Ülikool annab kraadi, aga ma usun, et sama tähtis on see, et see arendab inimest igast küljest, õpetab iseseisvalt elama, teistega koostööd tegema, suhtlema, kriitiliselt mõtlema, harjuma muutustega. Kui teil on mõte minna välismaale õppima, kindlasti uuriga võimalusi, konsulteerige Dream Foundationigatake action! Sellest tuleb teie elu üks vägevamaid aegu!

 

Leave a Reply