Kaidi: minu elu Herningis

Minu nimi on Kaidi. Ma elan Kesk-Taani Mitdjyllandi piirkonnas, Herningi linnas ning õpin Aarhus Ülikooli Herningi ülikoolilinnakus Economics and Business Administration erialal.

Eelmisel kevadel kandideerisin viiele suhteliselt sarnasele erialale erinevates Taani ülikoolides. Valitud viiest erialast sain sisse oma teise eelistusse. Taani kandideerides on nii, et pead panema oma valitud erialad prioriteetsuse järjekorda ehk kui sain teise erialasse sisse, siis kolmandat, neljandat ja viiendat valikut mulle enam ei pakuta.

Saatuse tahtel oli just see teine programm ainus valitud programmidest, mis asus Herningis, kõik ülejäänud neli asusid veidi suuremas linnas Aarhusis. Juuli lõpus, kui sain lõpuks teada, et olen sisse saanud just Herningisse, valdas mind esialgu kerge hirm, sest elamist olin sinnamaani otsinud vaid Aarhusi ning kõik Herningiga seotud oli jäänud tahaplaanile. Kuna teadsin, et just augustis ja septembris on kõige keerulisem endale ülikooli lähedal elamist leida olin alguses väga mures. Samas tänu vedamisele ja teistele eestlastele õnnestus mul siiski saada endale tuba ühiselamus, umbes 10 minutise rattasõidu kaugusel ülikoolist.

 

 

 

 

 

 

 

Herninigis elab umbes 50 000 inimest, nii et tegemist on suhteliselt väikese linnaga, kus kõik on käe-jala juures. Samas pean ütlema, et olles ise pärit veel väiksemast linnast, Rakverest on Herning minu jaoks täpselt paraja suurusega väike armas linn. Mulle meeldib siinne rahulik ja kodune õhkkond, mida ilmselt suuremast linnast ei leiaks. Samas on kõik olemas – siin on jõusaalid söögikohad, ujulad, kunstumuuseum, poed ja muidugi ei puudu baarid ning ööklubid.

 

 

 

 

 

 

 

Praeguseks võin öelda, et olen väga rahul, et sattusin just Herningisse (ja mitte Aarhusi), kuna esiteks on elamine Herningis kuuldavasti tunduvalt odavam kui Aarhusis ning üleüldiselt on elu ilmselt Herningis lihtsam. Nimelt toimub Herningis kogu õppetöö ühes hoones ning seega pole vaja muretseda erinevates hoonetes asuvatesse loengutesse jõudmise pärast. Olen Aarhusis käinud ja näinud Aarhusi Ülikooli Aarhusi campus`t ning pean tõdema, et tegemist on väga suure ülikooliga, mis asub paljudes erinevates hoonetes. Samas on Herningis asuv Aarhusi Ülikooli osa seest väga ilus, kaasaaegne ja skandinaavialik.

Rääkides oma erialast, siis praeguseks võin öelda, et olen sellega väga rahul. Economics and Business Administration eriala kohta võiksin tulevastele väistudengitele öelda nii palju, et see on ideaalne valik neile, kes ei soovi küll õppida keemiat ja füüsikat, kuid kes siiski tahaksid oma eriala siduda reaalainetega. Nimelt on antud erialal väga palju matetmaatikat ja seda erinevates variatsioonides. Samas ei tohiks matemaatika rohkus kedagi hirmutada, sest Eesti keskkoolist saadavad matemaatika teadmised annavad tugeva baasi (vähemasti võrreldes ennast mõnedest teistest riikidest pärit tudengitega).

 

 

 

 

 

 

Esimesel semesteril olid matemaatikaga seotud ained näiteks Mathematics, Statistics ja Financial Accounting. Kui võrdlen oma kodutööde hulka ja nädala plaani Eestis õppivate sõbrannade omadega, siis tundub mulle, et Taanis on igapäevane õppimine tunduvalt pingevabam. Nimelt pole siin kontrolltöid, vaid iga semestri kohta on vaja siin ülikoolis igas aines esitada kolm assignment`i, millest vähemalt kaks peavad saama tutor`ite heakskiidu. Sellega hindelised tööd semestri sees piirduvad. Seega võib öelda, et siinne õppetöö sobib väga hästi inimesele, kellel on kõrge enesedistsipliin, s.t kes suudab õppida ka iseseisvalt ilma, et õppejõud sind igakuiselt kontrolltöödega kontrolliks. Õppetöö toimub mul vähemalt neljal päeval nädalas ning tunniplaan jaguneb loenguteks ja ülesannete lahendamise tundideks ehk tutorial`ideks. Iseseisvaks õppimiseks on siin loodud väga head tingimused: ülikool on 24/7 lahti, vaja on vaid oma õpilaspiletit ja koodi ning saabki kasvõi öösel kooli õppima minna. Seda olen ma ise muuseas paar korda ka ise teinud ja see oli päris huvitav kogemus 🙂 Koolis on ka igasugused study cell`idkus on võimalik grupitöid teha või siis lihtsalt ise õppimas käia.

Üks oluline müüt, mida soovin kummutada, on see, et tihti arvatakse, et välismaal õppimine on ainult kõige-kõige parematele õpilastele. Omast kogemusest võin öelda, et see pole nii. Minu keskmine hinne siia tulles oli 4,3 või 4,4 ning seega olin ma suhteliselt keskmine Eesti õpilane. Kandideerisin kokku viiele erialale ja selle keskmise hindega sain ma sisse juba teisele oma eelistustest. Ma arvan, et veelgi olulisem keskmisest hindest on motivatsioon õppida ja iseseisvalt tööd teha, sest juba praeguseks on mõned inimesed antud erialalt lahkunud, osad siis võib-olla seepärast, et valisid vale eriala, aga peamiselt ikka seetõttu, et osadel inimestel puudub võime keskenduda ja iseseisvalt õppida.

Inimesed Taanis on  väga abivalmid, sõbralikud ja rõõmsad. Kui ma läksin jõuludeks koju, siis ma isegi tundsin selles osas Eestiga erinevust. Nimelt on Taanis kombeks ka võõrastele naeratada ja kui piisavalt kaua siin elada jääb see komme ka endale külge. Ning kui ma siis Eestisse läksin, oli alguses päris harjumatu näha, kui kurb ja morn on keskmine eestlane võrreldes taanlasega.

Tulevastele tudengitele tahaks ma öelda veel seda, et siia tulemine ja alguses paberite ajamine on välismaal õppimise alustamisel kõige keerulisem osa. Edasine on juba lihtne ja kõik sujub iseenesest ning siit saadav keelepraktika, kogemused ja tuttavad erinevatest kultuuridest kaaluvad üles igasuguse vaeva ja aja, mis kulub paberimajanduse peale. Soovin kõigile julgust, pealehakkamist ja veelkord julgust ning igasuguste küsimuste korral võib julgelt ühendust võtta nii minu kui Dream Foundationiga.

 

Leave a Reply