Madli: väljakutsuv ent inspireeriv 1-aastane magister Inglismaalt

Tervist! Mina olen Madli ja õpin hetkel Inglismaal Bedfordshire’i ülikoolis rahvusvahelise sotsiaaltöö ja sotsiaalarengu erialal magistriõppes. Mul oli juba ammu soov välismaale õppima tulla, kuid kuna bakalaureuseõppes polnud see veel majanduslikult võimalik, siis tundus pärast bakalaureuseõppe lõppu Inglismaale üheks aastaks magistrisse õppima tulla üsna sobilik ja rahakotile samuti sõbralikum. Lisaks hakkasin sotsiaaltööõpingute käigus Tartu ülikoolis huvituma rohkem sotsiaaltöö rahvusvahelisemast poolest (nt töö migrantide, põgenike, inimkaubandusohvritega) ja kuna Eesti magistriprogrammides sellele osale nii palju ei keskendutud, siis hakkasingi otsima võimalusi väljaspool Eestit. Lõpuks leidsin Euroopas käputäie ülikoole, mis sellise suunitlusega programmi pakuvad ning üks neist oligi Londoni külje all asuv Bedfordshire’i ülikool.

Mäletan, et kuigi kandideerimisprotess nõudis palju erinevaid dokumente ja muid kirjutisi läks see ikkagi sujuvalt ning juba mõni nädal pärast avalduse saatmist ülikoolile sain vastuse, et olen ülikooli vastu võetud. Järgnev teekond siiski nii libedalt ei kulgenud ning majutuse ja õppelaenu vormistamisega tuli läbida väike kadalipp. Kuna eramajutust ilma koha peal olemata on Inglismaal natuke keeruline organiseerida, siis otsustasin sedakorda kallima ühiselamumajutuse kasuks. Küll aga soovitaksin siinkohal aktiivselt suhelda oma tulevase ülikooliga, et otsustada kui pikaks ajaks endale ühiselamumajutus võtta ja seeläbi veidi raha säästa.  Mul oli valida kahe erineva pikkusega ja üsna jäiga üürilepingu vahel, millest valisin pikema kuna minu magistriprogramm kestis ühe täisaasta, kuid hiljem selgus, et oleksin võinud võtta ka lühema lepingu, sest suvesemestril toimub suuresti iseseisev õpe. Magistriprogrammis õppijatele on Inglismaal suureks abiks ka siinne õppelaen, mis katab ära õppemaksu ning minul suures osas ka elamiskulud. Küll aga tasub olla laenutaotluse protsessis kannatlik ning ülima täpsusega kontrollida üle kõik avaldusse sisestatud andmed, sest bürokraatlik ja aeganõudev protsess võib teinekord väikeste kirjavigade tõttu avalduses võtta topelt kaua aega.

Nagu ma varasemalt mainisin, siis tegu on 1-aastase magistriõppeprogrammiga, mis tähendab, et siiani on kogu õppeperiood olnud väga tegus ja intensiivne. Palju on iseseisvat tööd ja lugemist, vähem rühmatöid ning juba esimese semestri alguses soovitatakse hakata mõtlema lõputöö teemale, mis selle õppeaasta lõpuks peab valmima. Tavaliselt on magistriõppekavas võimalik valida ka osalise koormusega õpe, mis venitab õppeperioodi kahe aasta peale. 1-aastase programmi eripära ongi see, et õppeaastas on 3 semestrit ehk lisaks veel sügis- ja kevadsemestrile suvesemester, mil toimub lõputöö kirjutamine. Eesti ülikoolist tulnuna oli iseseisva töö hulk esiti natuke ehmatav, kuid rütmiga harjub kiiresti ning toetavate kursusekaaslaste toel saavad ka ained edukalt läbitud.

Bedfordshire’i ülikool on ise veel üsna noor ja ülikoolimaastikul oma kohta otsimas. Siiski tundub, et noores ülikoolis julgetakse rohkem eksperimenteerida ja katsetada ning seetõttu toimub ülikoolis palju põnevaid üritusi ning algatusi, millest osa võtta. Luton, kus ülikool asub on peamiselt tuntud oma lennujaama poolest, kust leiab odavlende igale maitsele. Linn ise on väike ja olustik pigem sündmustevaene, kuid ülikooli enda üritused ja Londoni lähedus (40 minuti rongisõidu kaugusel) pakuvad tasakaalu rahulikule väikelinnaelule. Lisaks sellele pakub linna külje all asuv lennujaam võimalusi avastada teisi Suurbritannia osi ja lähemaid ning kaugemaid paiku Euroopas.

Lisaksin lõpetuseks veel mõned soovitused, et oma ülikoolielust välismaal viimast võtta:

  • Kasuta ära võimalust osaleda üritustel, mida korraldatakse ülikooli sees, aga ka ülikooli lähiümbruses. Need on head võimalused luua kontakte nii teiste õpilaste, oma ala ekspertidega ja ka tulevaste tööandjatega.
  • Kasuta ära ressursse, mida ülikool pakub. Minu ülikool on tõsiselt keskendunud sellele, et oma üliõpilased tööturule sisenemiseks ette valmistada. Saab osa võtta erinevatest kursustest (mina võtsin osa näite araabia keele tundidest ja networking kursusest), käia karjäärinõustaja juures, kohtuda tööandjatega jne.
  • Seikle, reisi ja avasta kohalikku kultuuri, aga kasuta võimalust põigata ka mõnda lähiriiki, et oma silmaringi veelgi avardada.

Välismaal õppimine on kahtlemata väljakutse, kuid see ka arendab meeletult, inspireerib ning süstib entusiasmi ja energiat enda erialal midagi ära teha. Lisaks sellele on pärast lõpetamist kaasõpilastest saanud toetav rahvusvahelise kolleegidering, kellele alati võib kindel olla. Välismaal õppimine on tohutult avardanud mu maailmapilti ning avanud uksi, mille olemusolust mul varem aimugi polnud. Seega kui kaalud välismaal õppimist, siis haara härjal sarvist, sest kaotada pole midagi.

Täiendavate küsimuste korral võid alati kirjutada mulle! Kontakti saad Dream Foundationi käest 🙂

Leave a Reply

%d bloggers like this: