Mina olen Birgit ja nüüdseks olen juba lõpetanud University of Southamptonis Bsc Business Management eriala ning mõlgutan mõtteid magistri osas, kus ja mida täpsemalt.

Otsus Inglismaale õppima minna tuli päris kiirelt. Juba mõnda aega gümnaasiumis olin kindel, et välismaale ma lähen ning Inglismaa tundus keele pärast ka kõige mõistlikum valik. Eriala osas ei ole ma tegelikult siiani päris kindel, kas tehtud valik oli just see kõige õigem, kuid ärijuhtimine, olles üpriski lai eriala, andiski võimaluse aru saada, mida ma siis täpsemalt ja tegelikult teha tahaksin.

Kui riigi osas teadsin 100%, et Suurbritannia, siis ülikooli valikuga enam nii lihtsalt ei läinud. Ülikoole on ju niiiii palju ja kuidas ma siis järsku selle ühe ja õige peaksin valima. Tegelikult läks see kergemini, kui arvasin. Dream Foundationi soovitusel otsustasin University of Southamptonisse Open Days evendile minna ning läbi selle otsuse saigi kohe kindlalt paika, et Southampton võiks see koht olla küll, kus ma 3 aastat elada õppida tahaks.

Lennujaamas enne minekut, olin ma pigem excited, et mis nüüd täpselt juhtuma hakkab. Kuid kohale jõudes mäletan seda veidi seest kõhedat tunnet, kui ma esimest korda ühika uksest sisse astusin, uks mu taga pauguga kinni lõi ja mulle lõpuks kõik järsku kohale jõudis – ma olengi Eestist ja vanemate juurest välja kolinud ja elan nüüd täiesti üksinda Inglismaal! Õnneks elasin esimene aasta ühikas koos viie britiga, kes mu kohe ilusti omaks võtsid ja sisseelamise palju kergemaks tegid. Brittide kombeid ma eriti üle ei võtnud: samal ajal kui nemad English breakfasti valmistasid ja piimaga teed jõid, käisin mina mööda Poola ja Vene poode, et hommikuks pelmeene ja kohukesi leida.

Mis mulle natuke Inglismaa puhul alguses harjumatu tundus ja millega raske oli kohaneda, oli õppekorraldus. Kui gümnaasiumis õppisime korraga kuskil 10 ainet, siis UKs minu erialal oli iga semester kõigest 4 ja seetõttu reaalselt koolis kohal tuli käia ainult 12 tundi nädalas. “Oh mega lebo ju” oli mu esimene mõte, kuid sellise hooga kukkusin esimese eksami kohe läbi. Õnneks oli see hea wake-up call, et tuleb ikka ise ka vaeva näha ja pingutada, et häid tulemusi saada – ei ole see ülikool nii naljaasi midagi.

Teine aasta ülikoolis oli see aasta, kus tegin mitu otsust, mis mu väliskogemusele palju juurde andsid. Nimelt läksin ma tööle – India restorani. Kuna töökaaslastest sai justkui teine pere, siis töötasin seal lausa kaks aastat ning tagasi Eestisse kolides igatsesin neid väga. See oli selline natuke naljakas kogemus. Kuna India köök on tegelikult päris lai, siis olin kindel, et töötan ainult baari taga ja ettekandjaks kindlasti ei hakka. Vaevalt ma toitude meelde jätmisega hakkama saan. Aga suures plaanis tudengina tööle saamisega Inglismaal probleeme ei tohiks tekkida, kui vähegi endal mingi varasem töökogemus ette näidata ja ise töö otsimisega hoogsalt tegelda.

Kuna Inglismaal on ülikoolides hästi populaarne iga tegevuse jaoks society luua, siis otsustasin liituda lisaks Eesti ning kickboxing societyle, sellise organisatsiooniga nagu AIESEC, mis peamiselt tegeleb sellega, et tudengid saaksid osa võtta erinevatest rahvusvahelistest projektidest – kas vabatahtlikuna, praktikandina või projektijuhina. Otsustasin ka ise osaleda, kuid mitte Inglismaal vaid Brasiilias. Nimelt veetsin 2018. aasta suve kohalikus koolis lastele inglise keelt ning erinevaid kultuure õpetades. Vot see on küll selline kogemus, millele ma poleks julgenud jah öelda, kui poleks juba varasemalt kogenud üksinda uude riiki kolimist.

Kui ma saaks nüüd midagi soovitada endale, kes alles läheb Inglismaale, siis kindlasti seda, et võtta vabamalt, mitte muretseda nii palju ja haarata kinni igast võimalusest, mis teele satub, sest lõppkokkuvõttes läheb kõik nii nagu peab, ja kui lähebki untsu, siis on vähemalt üks naljakas lugu, mida teistele pärast rääkida.

Olen kindel, et väliskogemus tuli mulle kasuks ning sain selle “can do” attitude`i, tänu millele tean nüüd, et saan hakkama igas olukorras no matter what!

Kui soovid minu abi UK ülikoolidesse kandideerimisel, siis võta julgesti ühendust: birgit.tammiste@dreamfoundation.eu